• Maetu otsing


  • Kalmistu otsing


Heinrich Burmeister (1885-1924)
Kultuurilooline haud
Tallinna Siselinna kalmistu, VK, K VI, 1-1, kirstuplats
Laadimine
https://www.haudi.ee/uploads/burialplace_51238f16272a5.jpg https://www.haudi.ee/uploads/burialplace_4eb28945c20ad.jpg
Maetud
Eesnimi Perenimi Sünniaeg Surmaaeg Matuseaeg
Ants Burmeister 22.08.1943
Heinrich Burmeister 09.10.1885 01.12.1924 04.12.1924
Karl Burmeister 11.03.1883 10.01.1961 12.01.1961
Meta Burmeister 21.05.1948
Hilja Viilma 01.09.1942
Ebba Viilmaa 02.09.1953

 

Heinrich Burmeister. 1.dets. 1924.a. kommunistliku mässu ohver.

 

Sünd. 09.10. 1885

Surn. 01.12.1924

 

  Tema matustel  4 detsembril 1924 laululehel seisab et ta langes  ametikohustuste täitmisel. Nii see oli. Nõuk võimu ajal ei tohtinud temast ega tema võitluskaaslastest rääkida ega kirjutada. 1925.a ilmus kirjastuse VALVUR´i poolt välja antud raamat ENAMLASTE RIIGIPÖÖRDE KATSE (osavõtjate tunnistuste ja uurimise andmete järel). H.Burmeister´'i huku kohta saame sellest raamatukesest mõndagi  teada.

"Selle mässust osavõtjaid nimetab autor terroristideks. Ja need tunnistasid hiljem et  mässu kava oli punaväe kindralstaabi ohvitseri eestlase Tummeltau (Harald, Eesti rev. Liikumise tegelane, Punaarmee brigaadikomandör, kommunistliku partei liige 1917.a. Nõuk. Armees aastast 1918. Oli punakaartlane.  1932-34 oli NSV Liidu sõjaväeatašee. 1919.a Punalipu orden. 1937.a. represseeriti NSVLiidus) poolt kokku seatud. Esmajoones oli tarvilik vallutada valitsuse võimuaparaadid ja side: telegraaf, raudtee. Anda löök sõjaväele, desorganiseerida- vabastada vangid ja korraldada sundmob. et saada abiväge. Pidada 5-6 tundi vastu, senikaua on riigipööre õnnestunud ja siis tuleks kohale juba välisabi. Mässajatel oli küllaltki palju konspiratiivkortereid millistest mässu korraldati. Mässu üldjuht oli Jaan Anvelt. Tema lähim abimees oli põrandaalune tegelane, endine Peterburi  punaste jalaväe komandöride kursuste komissar, hilisem Vene-Eesti-Läti piiri komissar ja selle  piiri tsekaa osakonna sekretär  Valter Klein (varjunimega Karl Roobas). Kohalikeks  tähtsamateks tegelasteks olid veel omal ajal Venemaale välja vahetatud ja nüüd uuesti salaja  Eestisse tulnud komnoorte organisaatorid Arnold Sommerling, endine  sapööri ohvitser Georg Kreuks jt. Mässu peastaabi asukoht oli ca viis km Kadaka teest Harku poole kingsepp K.Grünbachi korteris (viimane oli 1921.a kommude poolt Eestisse saadetud). Mässajad püüdsid tungida  siseminister K.Einbundi korterisse, sealt edasi  Pagari tänavale (seal asus ju Sõjaministeerium), Balti jaama   jne. Osa tungisid Toompeale. Seal õnnestus neil kerge vaevaga  vallutada Toompea loss ja  Riigivanema maja kuna neil kui mittesõjalistel objektidel polnud erilist valvet. Riigivanema (Dr Akel) majas kisuti tunnimeestel püssid käest ja püüti majja tungida. Osaliselt see õnnestus, siiski mitte kõikidesse ruumidesse kuna majas olevad isikud püüdsid ruume sulgeda ja kaitsta. Samal ajal kui käis Riigivanema  maja ründamine (hommikul ca kella 6- 7 paiku) sõitis mööda Kaarli Tänavat Toompeale üles lahtine auto Doomkooli inspektori E.Grünvaldiga kes oli oma kooli minemas. Mässajad avasid tema pihta tule ja  haavasid Grünvaldti peast surmavalt. Siis käskisid mässulised EG autojuhil Heinrich Burmeistril  lossi ees peatuda ja kui viimane sellega kohe valmis ei saanud, lasksid temagi maha. Kui valitsuse väesalgad kolonel Partsi ja  ltn. Ambose juhatusel  Komandandi teed ja Kaarli tänavat mööda Toompeale jõudsid, katsusid mässajad neid tõkestada. Kolonel Raudvere  saabumine soomusautoga pani aga mässulised põgenema, see oli ca kell pool kaheksa."
Aga H. Burmeister  oli täiesti tavalise korraliku tööinimesena  nendesamada nn "töörahva eest võitlejate" poolt mõrvatud. Samuti kooliinspektor hr Grünvald.

Andmed: J.Saar (Ed.Laamann) 1. DETSEMBER 1924 TALLINNAS, Tallinn, 1925.