• Maetu otsing


  • Kalmistu otsing


Gustav Eslon. Laevandustegelane, LINDA seltsi rajaja.
Kultuurilooline haud   (Ettevõtja, Ühiskonnategelane)
Tallinna Siselinna kalmistu, VK, K IV, 20-4, kirstuplats
Laadimine
Maetud
Eesnimi Perenimi Sünniaeg Surmaaeg Matuseaeg
Eva (A) Eslon 23.07.1941
Gustav Eslon 12.07.1846 27.10.1916 30.10.1916
Eha Siimon 14.09.1933 01.04.1993 06.04.1993
Gunnar Siimon 27.07.1932 03.09.1990 07.09.1990

 

Gustav Eslon. Laevandustegelane, LINDA seltsi rajaja.

 

Sünd. 12.07.1846.a. vkj. Kuusalu klk.

Surn. 27.10.1916. vkj. Tallinnas.

 

 GE sündis Kuusalus Munkviigil meremehe pojana. Isa suri varakult ja GE kasvas kehvades oludes. Oli nooruses kalamees ja mõisa toapoiss. 1867 - 70.a. õppis  Kuuda seminaris. Töötas 4 aastat õpetajana Väänas ning Kolga-Kõnnus.Peale seda sõitis aastaid merel, naases jälle maale ja hakkas õpetajaks Nehatus.  Pidas väga oluliseks laevanduse arendamist et tõsta rahva elujärge, seepärast püüdis edendada Eesti kaubalaevandust. Innustust andis talle ka C.R.Jakobsoni  MEIE KAUBALAEVA-VÄGI BALTI EHK LÄÄNEMERE PÄÄL.
G E koostas laevandusseltsi põhikirja eelnõu. 1872.a. ja püüdis leida osalisi. Paraku asi lükkus edasi kuna puudusid osalised ja vajalik kapital. G E  töötas asjaga edasi ja 1879.a.  esitas ta Eestimaa kub.valitsusele kinnitamiseks  Eesti kaubalaevaseltsi LINDA põhikirja. Kub-valitsus andis loa otsekohe tegevuse alustamiseks ilma  põhikirja kinnitamist ära ootamata. G E alustab taas  elavat kihutustööd kaasosliste võitmiseks. LINDA  esimesel koosolekul 01.10.1879.a. valiti GE seltsi esimeheks. LINDA tegevus arenes esialgu hästi. Tehti selgitustööd ja avati abiseltsid Tartus, Narvas, Rakveres, Peterburis, Kolgas. 1880.a. osteti esimene suurem laev - LINDA MORGENRODEN; samal ajal omandas selts Tallinnas maja. 1881.a. kinnitati lõplikult ka seltsi põhikiri tänu G E  aktiivsele tegutsemisele. Selts oli väliselt edukas aga seesmiselt õõnestasid teda lahkhelid, eriti esimehe G E. vastu kes ka kindlat rahapalka sai olles seltsi  majandusliku tegevuse juhataja. Vastuolud aina süvenesid - ahnus ja kadedus võtsid maad. Lõpuks esimees G E lahkus. Tema lahkudes olid seltsil veel suured varad -316.000. rubla. Kulud olid kantud ja protsendid tasutud. Peale  esimees G E. lahkumist algas LINDA seltsi allakäik. Polnud inimesi kes oleksid suutnud sellist suuremat ettevõtet targalt juhtida, lisaks valitses liikmete vahel  omakasupüüdmine ja seda ei suutnud keegi takistada. Kas G.Eslon oleks seltsi etteotsa jäädes suutnud seda takistada. Üldiselt seda  arvati. G E tegutses ka Aleksandri-kooli rajamise asjus.; hiljem oli ta linnavolinik. 1886 - 1913. oli ta Balti raudteevalitsuse teenistuses.Nõnda  lõppes  suuruselt kolmas ärkamise aja ettevõtmine. M.Laar  aga  ühes oma  loengus mainis et LINDA seltsi asutamine oli Põhja-Eestis tähtsuselt võrdne  Lõuna-Eestis Aleksandri kooli rajamise üritusega.Probleemist on kirjutanud oma romaanjutustuses LINDA AKTSIAD ka kirjanik Ed Vilde. Ta tundis probleemi hästi, ta käis ise seltsi koosolekuil ja võttis osa ka seltsi likvideerimiskoosolekuist. Oma romaanis aga  kritiseerib ta korrupsiooni kuidas nn rahvusluse maski all ärihaid  teiste raha omaenda tasku pistavad. Igati akuutne ka tänapäeval.LINDA  selts asutati ja käidi ka koos Nehatu koolimajas mis oli ka  vallamaja. Hoone oli alles veel 1980 aastatel mil ta maha põletati.

Andmed: EBL, Tartu, 1929; EBL täiendköide, Tallinn, 1940; V.Alttoa, Ed.Vilde,Tallinn, 1965.