Eesnimi | Perenimi | Sünniaeg | Surmaaeg | Matuseaeg |
---|---|---|---|---|
Hilda-Miralda | Aab | 02.02.1910 | 09.03.1944 | 10.03.1944 |
Lembit | Aasa | 02.12.1929 | 09.03.1944 | 10.03.1944 |
Alvine-Rosalie | Abramov | 02.08.1885 | 09.03.1944 | 10.03.1944 |
Arnold-Theodor | Adelbert | 04.07.1911 | 09.03.1944 | 10.03.1944 |
Sergei | Adoson | 13.01.1908 | 09.03.1944 | 10.03.1944 |
Anna | Adra | 09.10.1877 | 10.03.1944 | 11.03.1944 |
Kristjan | Aigru | 28.10.1878 | 09.03.1944 | 10.03.1944 |
Rosalie-Marie | Ailt | 13.06.1881 | 09.03.1944 | 10.03.1944 |
Ants | Allase | 09.01.1942 | 09.03.1944 | 17.03.1944 |
Johanna-Elisabeth | Allase | 06.10.1909 | 09.03.1944 | 17.03.1944 |
August | Allik | 14.01.1896 | 09.03.1944 | 10.03.1944 |
Elfriede-Leontine | Allikas | 08.01.1906 | 09.03.1944 | 10.03.1944 |
Gunnar | Allikas | 20.01.1931 | 09.03.1944 | 10.03.1944 |
Lehte | Allikas | 06.03.1935 | 09.03.1944 | 10.03.1944 |
Marie-Lucie | Altsepp | 10.07.1885 | 09.03.1944 | 10.03.1944 |
Vello-Rein | Alvin | 27.10.1943 | 09.03.1944 | 10.03.1944 |
Karl | Amatneek | 04.01.1872 | 09.03.1944 | 10.03.1944 |
Elviine | Andrell | 31.12.1884 | 09.03.1944 | 10.03.1944 |
Alide | Anton | 06.12.1914 | 10.03.1944 | 11.03.1944 |
Mathilde-Eveline | Arge | 03.03.1913 | 09.03.1944 | 10.03.1944 |
Egbert-Michael Jürima (a-ni 1938 Jürmann) (1893 – 1944) sõjaväelane, VR II/3
Sünd. 18.07.1893 Vana-Põltsamaa v.
Surn. 09.03.1944 Tallinn
Egbert Jürima sündis Viljandimaal vana Põltsamaa asulas kaupmehe peres. Õppis Tallinna Nikolai gümnaasiumis. Hiljem, juba Eesti Wabariigi ajal, õppis alalisväe ohvitseride kursustel ja 1929.a. veel pataljoniülemate kursustel. Teenis vabatahtlkult tsaariarmees 89. Belomorski jalaväepolgus. I Ilmasõja ajal oli 1914.a. alates 295. Svirski jalaväepolgus rooduülem, õppekomando ülem, pataljoniülem ning polgukohtu esimees. Tõusis auastmelt 1916.a alamkapteniks. Võitles lahingus Austria-Ungari vägede vastu, sai 1916.a. Galiitsias haavata. 1918.a. jaanuaris vabastati teenistusest tsaariarmees. Vabadussõja ajal oli alates selle algusest 28.11.1918 6. jalaväepolgus. Sai peagi rooduülemaks ja hiljem ka pataljoniülemaks. 1919.a oli ta polguülema abi. Veebruaris 1920 oli aukraadilt alampolkovnik, 1922.a. sai kolonelleitnandiks. Võitles lahinguis Punaarmee ja Landeswehri vastu Lätimaal, Pihkva ja Narva rindel. Tema sai Vabadussõjas ülesnäidatud vahvuse eest Salisburgi alevi vallutamisel 1919.a. VR II/3. Lisaks anti temale ka maad millest loobus võttes rahalise tasu. Oli 1920.a Eesti sõjaväes 8. jalaväepolgu ülema kt. Edasi oli mitmetel sõjalistel ametikohtadel olles küll pataljoni, polgu ja rooduülem või nende abi. Viimati oli Scouts üksiku jalaväepataljoni ülema kt. Mais 1932 lahkus sõjaväeteenistusest. Oli EVL Tallinna osakonna revisjonkomisjoni esimees. VRVÜ Tallinna osak. liige. Hiljem elas hoolealusena vanadekodus. Ta suri Nõukogude terroristliku õhurünnaku tagajärjel saadud vigastustesse 09.03.1944.a. Tallinnas Magdaleena tänava vanadekodus. Egbert Jürima evis peale vabadusristi veel teisi kõrgeid autasusid.
Egbert Jürima oli abielus Leonore Jürimaga, abielu lahutati 1940.a. Neil oli ühine tütar Maret-Li.
Ebert Jürima maeti Siselinna Al.Nevski osa kalmistule nõukogude pommiohvrite platsile.
9. märtsi 1944.a. nõukogude terrorirünnakus Tallinnale hukkunute hauaplats.
Õhurünnaku algus 9/10 märtsil 1944.a. ja käik tunnistavad, et tegemist polnud sihtpommitamisega ehk kindlate strateegiliste objektide hävitamisega, vaid pindpommitamisega, mille eesmärgiks oli tervete linnaosade, sealhulgas ka kesklinna purustamine.
On esile tõstetud meile kõigile oluliste hoonete purustamine Eestimaa suuremais linnades Tartus, Narvas, Tallinnas. Neid hooneid ei ole põhjust strateegilisteks sihtmärkideks pidada.9/ 10 märtsi õhurünnaku massiivsus annaks alust arvata, et inimohvrite arv oli väga suur. Mitmesuguste uurimistööde tulemusena on jõutud kokkuleppele et ohvrite arv Tallinnas oli ca 800 inimest. (Tallinn tules, Tallinn, 1997.a.) Nõukogude Vene propaganda oli märtsipommitamise tegeliku käigu asendanud strateegiliste objektide sihtpommitamise seletustega.
Märkimisväärselt vähem on käsitletud kirjanduses seda, mis toimus pommiohvritega. Tallinna pommitamisel hukkunud isikuid maeti kõigile Tallinna kalmistutele nii perekonna platsidele kui ka ühishaudadesse. Tänaseks mitmed mälestustahvlitele graveeritud isikute hauatähised ka perekonna hauaplatsidel, kuid ei ole teada paljud neist tegelikult on pereplatsidele maetud ja paljudele on perekonnad püstitanud kenotaafi hukkunute lähedaste kalmude juurde.
25.aprillil 1990.a püstitati korrastatud muruga kaetud platsile kõrge puurist metallist teabeplaadikesega ja algatati traditsioon igaaastaselt 9. märtsi keskpäeval läbi viia pommiohvrite mälestustseremoonia.
16.detsembril 2004.aastal avati Tallinna linnavalitsuse poolt püstitatud paekivist mälestiskompleks, millel asetsevad mustast graniidist plaadid kõigi 544 hukkunu nimega, kes on antud alale ühishaudadesse maetud. Mälestukompleks on projekteeritud arhitekt Kaire Rjadnev-Meristo Poolt.
Andmed: Autorite kogu „Eesti Vabaduse Risti kavalerid“ Viljandi, 2016; J.Kivimäe, L.KõivL. „ Tallinn tules“, 1997:Tallinna Linnaarhiiv; M.Kask eraarhiiv; Märtsipommitamine. 60.aastat märtsipommitamisest ja 50 aastat Haagi koventsioonist.