Otsi maetut:

Vello Agori (alias Gori1894-1944) karikaturist
Kultuurilooline haud   (Kunstnik)
Siselinna kalmistu, A, AN II-3, 3C-21, kirstuplats
Laadimine
Maetud
Eesnimi Perenimi Sünniaeg Surmaaeg Matuseaeg
Vello Agori 20.02.1894 07.10.1944 13.10.1944

 

Vello Agori (alias Gori1894-1944) karikaturistGori

Sünd. 20.02.1894 Pärnu
Surn. 07.10.1944 Tallinn

 

Romulus  Tiitus alustab oma  Gori 75 sünnipäevale pühendatud  artiklit et nn eestiajal öeldi kui ajalehes  Gori karikatuur puudus: täna on ajaleht tühi. Gori oli erakordselt populaarne ja tuntud kõigis rahvakihtides. Millest oli selline rahvalikkus tingitud? K.A. Hindrey (maetud Metsakalmistule) annab temale omaselt analüüsiva hinnangu:  GORI ON KAHTLEMATA HIILGAVALT ANDERIKAS OMAL ALAL, GORI PRODUKTSIOON ON HIIGLASUUR. LIIG SUUR. UPUTAV. ET SELLEST TOODANGUST TEMA ISIKUT TUNDMA ÕPPIDA, SEE NÕUAB TÖÖD. JA- TEMA JOONISTUSLIKKE VÕIMEID, SEDA KÜLL, TEMA KOMPOSITSIOONILIST KÜLGE NIISAMA, TEMA TEHNIKAT JA KÕIKE TEMA MANUAALSET NIISAMA NAGU KA VAATLEVAT ANDI. KUID (tema) MAAILMAVAADET?.....Seda on kirjutanud Hindrey 1923.a. kui alles 30-aastaseks saav  Gori oli töötand Eesti ajakirjanduses vaid 5 aastat. Ja kui vaadata tollast ajakirjandust siis tihti hõivab Gori looming terveid lehekülgi. Ta on päevakajaline ja analüüsiv,  terav, vaimukas, tabav, kuri ja naljakas. Ta on alati kiirem kui keegi teine. Vaevalt jõudis mõni uudis  Gori kõrvu kui tema oma erilise andega suutis kuuldu mõneks pradoksiks või aforismiks fabuleerida ja selle karikatuurina  paberilegi panna.
1930. aastate keskel tuli ajakirjanduses käibele termin RIIGITÜDIMUS. Rahva  lootus paremale elule oli kustunud. Need meeleolud kajastusid ka  Gori loomingus. Ja mitte ainult. Mõnigi kord see alati vaimukas, sädelev mees elas üle noruhetki ja rääkis elu kurbusest ja rumalusest ja sellest et alaline poliitiline "kammimine"  ei paku talle lõbu. Ja seda tegi ta just siis kui tema tööd ja nimi olid tuntud paljudes Euroopa riikides. Need nukrad meeleolud  siiski möödusid ja domineerima jäi Gori võitlev loomus. Gori oli leppimatu ja sarkastiline Eestis levima hakanud fašistlike ilmingute suhtes. Neid nähtusi  karikeeris ta jõuliselt. Aga mitte ainult neid. R T oma  artikli lõpus mainib üllatava julgusega 1969.aasta kohta: HOOLIMATUS JULGUSES, MILLEGA GORI PALJASTAS END RAHVA HUVIDE EEST  VÕITLEJATEKS KUULUTAVATE TEGELASTE VARJATUD MOTIIVE, TULEB OTSIDA KA NEID PÕHJUSI, MIKS GORI ELU NII ENNEAEGSELT LÕPPES.Karikaturist  Gori tegi KGB poolt  tagakiusatuna 7. oktoobril 1944. aastal enesetapu.Gori maeti 13.10.1944. aastal, matust korraldas  Otto Aloe. Esialgu oli hauakääpal vaid valge puurist. 1970. aastatel tekkis hauale väike graniitplaat. K.Laane initsiatiivil tellis TLM kultuurimälestiste kaitse osakond Gori hauale soliidse hauakivi. Kivi kavandas skulptor Tõnu Maarand. Hauakivi ei asetatud võimude vaikival suulisel keelamisel 10 aastat karikaturisti hauale. Monument  lihtsalt seisis kivitöökojas. 1985/86.a. õnnestus hauakivi paigaldada Gori hauale.  1992/93.a varastasid metallivargad kivil olnud pronksist reljeefse GORI signatuuri. Seda pole tänini asendatud.

 

Andmed: K.Laane ERAARHIIV; R.Tiituse artikkel ajaleht KODUMAA, 19.02.1969.a. ; M.Kask'' i mälestused.

 

Loe lisaks...