| Eesnimi | Perenimi | Sünniaeg | Surmaaeg | Matuseaeg |
|---|---|---|---|---|
| Vladimir | Dušetškin | 02.05.1907 | 16.08.1977 | 19.08.1977 |
Vladimir Dušetškin (1907 – 1977) põllumajandusteadlane
Sünd. 02.05.1907 Novgorodi kub.
Surn. 16.08.1977 Tallinn
Vladimir Dušetškin sündis Novgorodi kubermangus Ljubõtinski rajoonis Serehhovitši külas arsti perekonnas. Oma hariduse omandas ta Leningradis, lõpetades seal 1924.a. keskkooli, 1927.a. põllumajandustehnikumi ja 1931.a. Leningradi Ülikooli. Tööd alustas ta samas, Teaduste Akadeemia Botaanika Muuseumis geobotaanikuna, osaledes põhjaalade tundrate ja Jakuutia taimestiku uurimisel. A-il 1934 -1941 ja 1945 - 1950. töötas ta Üleliidulise Taimekasvatuse Instituudi (VIR) polaarkatsejaamas teadurina. A-il 1941-1945 oli Vladimir Dušotškin Nõukogude Vene tegevarmees ja osales II ilmasõjas. Peale sõda jätkas teadustööd ja kaitses saadud uurimistulemuste põhjal 1947. a. Leningradi Põllumajanduse Instituudis väitekirja teemal MITMEAASTASTE HEINTAIMEDE TALVEKINDLUSE BIOLOOGILISED ALUSED HIBIINIDES , mille põhjal talle omistati põllumajanduskandidaadi kraad. Töötas a-il 1950-1952.a. Krasnodari krais Maikopi katsejaama juhatajana. Tuli 1952.a. Eesti NSV Teaduste Akadeemia presidendi kutsel Taimekasvatuse Instituudi direktoriks, millisel ametikohal töötas kuni 1957.a., instituudi üleviimiseni ENSV Põllumajandusministeeriumi alluvusse. Tema direktoriks oleku ajal kujunesid Taimekasvatuse Instituudis välja põhilised uurimissuunad ja baasid, mis eksisteerisid kuni Eesti Maaviljeluse ja Maaparanduse Teadusliku Uurimise Instituudi olemasolu lõpuni. A-il 1957 - .1972., kuni pensionile siirdumiseni, töötas Vladimir Dušetškin Eesti NSV TA Eksperimentaalbioloogia Instituudis Harkus taimefüsioloogia ja geneetika sektori juhataja ametikohal, uurides punase ristiku füsioloogia ja geneetika küsimusi. Viimases küsimuses oli ta üleliidulises ulatuses juhtiv spetsialist. Vladimir Dušetškin on kaasaegsete mällu jäänud lojaalse ja sõbraliku kolleegina. Väljapaistev eesti aiandusteadlane E.Kukk mäletas ja hindas oma meenutustes tolleaegse ENSV TA Taimekasvatuse Instituudi direktori Vladimir Dušetškini abi omaenda dissertatsiooni autoreferaadi tõlkimisel. Vladimir Dušetškini rääkis küll vene keelt, kuid oli väga mõistev ning sai aru, et paljud Eesti teadlased vene keelt heal tasemel ei oska.
Lisaks kõigele muule oli Vladimir Dušetškin valitud mitmel korral Eksperimentaalbioloogia Instituudi parteialgorganisatsiooni sekretäriks. Ta oli autasustatud Tööpunalipu ordeniga, mitmete medalitega ja ENSV Ülemnõukogu Presiidiumi aukirjadega.
Andmed: K.Laane ERAARHIIV; agrt.emu.ee/pdf/1997_2_malestus.pdf; agrt.emu.ee/pdf/2012_2_simson3.pdf