• Maetu otsing


  • Kalmistu otsing


Henno Arrak (1930 – 2017) graafik
Kultuurilooline haud
Tallinna Metsakalmistu, U, KU2, 7/5, kirstuplats
Laadimine
Maetud
Eesnimi Perenimi Sünniaeg Surmaaeg Matuseaeg
Henno Arrak 18.04.1930 25.02.2017 04.03.2017

Henno Arrak (1930 –  2017) graafik
Sünd. 18.04.1930 Tallinn
Surn. 25.02.2017 Tallinn
Henno Arrak sündis Tallinnas väikeettevõtja peres. Ta õppis Tallinna 2.keskkoolis.  Aastail 1948–1949 õppis ta Tallinna Polütehnilises Instituudis. 1949 arreteeriti ta Nõuk. võimuorganite poolt nõukogudevastaste lendlehtede levitamise jms. eest.  Ta saadeti nn. tööparanduslaagrisse Kasahstani (oli samas laagris kus A. Solženitsõn). Sealt vabanes ta 1955.a.  Kodumaale naasnuna töötas mõnda aega ehitustel. 1957. aastal astus ERKI-sse, mille lõpetas 1963. aastal raamatugraafika erialal. Esimesi näitusel esinemisi oli juba koolipõlves,  1959. aasta noorte kunstnike tööde näitus. Pärast ERKI lõpetamist töötas Henno Arrak kunstnikuna üleliidulise kaubanduspalati Eesti osakonnas, kirjastuse Valgus ENE toimetuses ja kirjastuse Eesti Raamat peakunstnikuna (1969–1970).  1970. aastast tegutses vabakutselise kunstnikuna. 1960ndate algul alustas ka raamatu- ja vabagraafika ning eksliibristega, tegi ajakirjale Pikker karikatuure ja proovis kätt  maalikunstis. 1966. aastal võeti Henno Arrak Eesti Kunstnike Liitu. 1960. ja1970. aastatel lõi  Henno Arrak terve rea krestomaatiliseks kujunenud vabagraafilisi lehti, 1960ndatel kõrgtrükitehnikates, 1970ndatel ka sügavtrükis. Nimetada tuleks „Ema lapsega“(1965), plastikaatlõige „Torso“ (1967), linoollõige „Ankrud paadisillal“ (1969), linoollõige „Aiapidu“ (1971), ofort „Katkine karussell“ (1976), ofort „Nokturn“ (1977). Tema 1960ndate laad meenutab jõulise plastilisuse ja kontrastse valgusvarju käsitluse poolest mõnevõrra ERKI graafik-plakatistina lõpetanud, ent maali siirdunud Jüri Palmi. Neid lähendas ka  intensiivne, seejuures  romantiliselt nägemuslik reaalsustaju. Henno Arrakule oli iseloomulik põhjalik, tihe ja viimistletud graveerimislaad. See põhjalikkus iseloomustab teda ka raamatugraafikuna. Ta illustreeris ja kujundas ligi poolteistsada raamatut Enn Kippeli „Meelisest“ (1961, 1976) Karl Ristikivi „Inimese teekonnani“ (1990), sealhulgas ka kunstiraamatuid: Voldemar Vaga „Kunst Tartus XIX sajandil“ ( 1971) ja „Kunst Tallinnas“ XIX sajandil“(1976); Irina Solomõkova „Hando Mugasto“ ( 1984). Märkimisväärne koht tema raamatugraafikas on puugravüüris illustreeritud  Richard Sirge „Maa ja rahvas“ (1965)  ja  „Teosed“, kuus köidet ( 1970-80),  samuti pliiatsijoonistuses illustratsioonidel Lev Tolstoi „Lapsepõlv, poisi-iga ja noorus“( 1976), (NSVL rahvamajanduse saavutuste näituse pronksmedal). Henno Arrak oli ka Solženitsõni „Gulagi arhipelaagi“ üks tõlkijaid (1990). Henno Arraku loomingus on sageli rõhutatud eksliibrist. Neid oli ta juba ERKI lõpetamise ajaks teinud üle 80. Selles žanris kasutas ta eelkõige puugravüüri. See ala tõi talle ka rahvusvahelise tuntuse. 1994. aastal oli tema isikunäitus (koos abikaasa kunstnik Iris Uugiga) Moskva eksliibrise­muuseumis, 2013. aastal Frederikshavni eksliibrise- ja kunstimuuseumis. Juba nõukogude ajal tegi ta puugravüüris ka postmarke, 1990. aastatel tegi Eesti postmarke koos maksimumkaartidega. 1970. aastatel kujundas ka medaleid. 2010. aastal oli tal näitus lastekirjanduse keskuses, 2015. aastal Toompea lossi kunstisaalis. Mart Lepp on koostanud  Tallinna Keskraamatukogu tarvis näituse Henno Arraku ja tema poolvenna Jüri Arraku teostest, seal võis leida kahe poolvenna  loomingu kokkupuutepunkte.
Henno Arrak oli väga isamaaline inimene,  ta oli Eesti Rahvusliku Sõltumatuse Partei asutajaliige.
Henno Arraku viimane abikaasa oli maalikunstnik Iris Uuk.
Henno Arraku poolvend on tuntud kunstnik Jüri Arrak. Henno vanem vend Arno mobiliseeriti 1944. aastal keskkooli viimasest klassist Saksa lennuväe abiteenistusse. Pärast Nõukogude Vene vangilaagrit jõudis ta USA-sse, lõpetas ülikooli, osales Kuu-programmis ja lõpetas gümnaasiumiõpetajana.
Andmed:  EKABL, Tallinn, 1996; www.sirp.ee › Artiklid › Kunst; Eesti Päevaleht = Estniska Dagbladet, 7.04.1989; epl.delfi.ee/news/kultuur/juri-arrak-70-aastat-jumalale-lahemal?id=51061187

Loe lisaks....