• Maetu otsing


  • Kalmistu otsing


Enno Eesmaa (aastani 1937 Heinrich Esberg) (1917 – 1996) laulja
Kultuurilooline haud
Tallinna Metsakalmistu, U, 15, 4, kirstuplats
Laadimine
Maetud
Eesnimi Perenimi Sünniaeg Surmaaeg Matuseaeg
Aleksandra Eesmaa 03.06.1943 22.11.2012 27.11.2012
Enno Eesmaa 15.09.1917 02.12.1996 05.12.1996

Enno Eesmaa (aastani 1937 Heinrich Esberg)  (1917 – 1996) laulja
Sünd. 15.09.1917  Nõmmküla v.
Surn. 02.12.1996 Tallinn
Enno sündis Nõmmkülas Tamsalus põllutöölise peres. Enno oli suure 12 liikmelise lastepere viimane liige. Pere oli musikaalne. Õed-vennad laulsid koorides ja tegid kaasa kahalikes  operetiringides. Oli ka oma pereansambel millega esineti lähikonnas. Kõigile lastele oli haridust keeruline anda, aga perel oli eesmärk, et gümnaasiumi pidid lapsed ikka lõpetama. Ennogi õppis Tapa gümnaasiumis.. Sealne  lauluõpetaja Jaan Pakk õhutas noormeest lauluõppega jätkamist. Peale gümnaasiumi lõpetamist suunduski Enno Tallinna. Ta võttis mõned kuud Aleksander Arderi juures laulutunde. On andmeid, et lisaks õppis ta veel laulu Jenny Siimoni ja Linda sauli juures. 1940.a. sügisel sai temast prof. Tiit Kuusiku õpilane Tallinna Konservatooriumis. Õpingute ajal töötas Enno mitmel ametialal raudteel. Kahe aasta pärast kandideeris  Enno Estonia teatrisse. Soovijaid oli üle saja, vastu võeti vaid kaks. Enno oli neist üks. Ta on seda oma  elu üheks  õnnelikumaks päevaks nimetanud. Sellest ajast on Enno Eesmaa elu  Estonia teatriga seotud. See on olnud tema  töökoht  45 aastat. Estonia teatri kavalehtedele ilmus Enno Eesmaa nimi 1943.a. Tööraamatus on märge, et 1944.a. viidi ta üle teatri ooperi-ja operetisolistiks. Oli aegu, kus valitses puudus tenoritest ja  peamine  esinemiskoormus Estonias oligi Enno Eemaa õlul. Enno Eesmaal  tuli laulda ja mängida enam kui  120 rollis. Nende hulgas tenorite tipprollid nagu krahv  Almaviva Rossini „Sevilla habemeajajas“, Lenski Tšaikovski „Jevgeni Oneginis“, Hertsog  Verdi „Rigolettos“, Canio Leoncavallo „Pajatsites“ jt. Enno Eesmaa on laulund hulgaliselt  karakterosi Gershwini „Borgy ja Bessis“, Ernesaksa „Tormide rannas, Tambergi „Cyrano de Bergerac`is“ jm. Ta on laulnud lüürilisi, dramaatilisi, traagilisi, koomilisi, tarku, rumalaid, kavalaid, õelaid osi- ta on kehastanud kõiki inimtunnete tahke mida iganes Estonia laval on mängitud. Nõukogude ajal tuli mängida ka J.Miljutini ideoloogiast pakatavas „Noores Kaardiväes“, samas ka Mussorgski dramaatilises, nõuk. ajal isegi  teatud määral taunitud  „Boriss Godunovis“.  Enno Eesmaa on osalenud 80 ooperis, enam kui 30 operetis ja ka kahes sõnalavastuses. Näitlejale endale meeldisid siiski lüürilised osad. Heliloojatest oli talle lähedane Puccini looming. Eesti vaatajad mäletavad Enno Eesmaad seniajani Adami osas Zelleri operetis „Linnukaupleja“. See oli ka laulja enda  üks meelisrolle. Omaaegsete vaatajate kõrvus helisevad Enno Eesmaa lauldud   Gerald`Delibes`i „Lakmes“ ja Hertsog Verdi „Rigolettos“, Eisenstein Straussi „Nahkhiires“ jt.  Laulja mitte väga suurt häält korvas kindlasti emotsionaalsus, oskus tabada karakterit. Ta oli eheda teatrinärviga näitleja kes julges ennast laval avada. Arvustustes iseloomustati Enno Eesmaa osatäitmisi  kui temperamendikaid. Tunnustati tema  oskus anda lavakujusid  täpselt edasi, koomikutalenti  ja eeskujulikku diktsiooni.
Enno Eesmaa puhul tuleb kindlasti rääkida tema tegevusest muusika propageerimisel, üks osa sellest oli harrastusnäitlejate juhendamine millega laulja tegeles juba 1943.aastast.  Ta juhendas mitmeid mees-ja naisansambleid. Tema juhendamisel alustas tegutsemist hilisem menuansambel Laine. Enno Eesmaa suunas harrastajaid  laulma estraadi, rahvamuusikat, aga ka klassikat. Enamik seadeid tegi ta ise. Enno Eesmaa laulis ka ise a-il 1944–1960 meeskvartetis Kvarta.
1977.a. omistati Enno Eesmaale ENV teenelise kunstniku aunimetus. 1952.a. oli ta Eesti Teatriliidu liige.
Enno Eesmaa oli abielus. Peres kasvasid poeg ja tütar. Ka laulja lapsed on musikaalsed. Tema poeg Enn Eesmaa on poliitik ja endine teleajakirjanik, tütar Andra Veidemann on etnoloog ja poliitik. Väimees Rein Veidemann on tuntud kirjandusteadlane.
Andmed:   EE, Tallinn,  2000; H.Pedusaar  „Kive Estonia alusmüürist“, Tallinn, 2006; H.Aumere „Udo Väljaots“, Tallinn, 1985; ETBL, Tallinn, 2000; entsyklopeedia.ee/artikkel/eesmaa_enno2; RAT Estonia prospekt „Enno Eesmaa“, Tallinn, 1987;

Loe lisaks...