• Maetu otsing


  • Kalmistu otsing


Heino Elleri(1887-1970)
Kultuurilooline haud 1178   (Muusik)
Tallinna Metsakalmistu, V, H, 75, kirstuplats
Laadimine
https://www.haudi.ee/uploads/burialplace_4e69be75a9e61.jpg
Maetud
Eesnimi Perenimi Sünniaeg Surmaaeg Matuseaeg
Ellu Eller 08.09.1912 14.07.1997 09.03.1999
Heino Eller 07.03.1887 16.06.1970 19.06.1970

Heino Elleri haud. Loe lähemalt...

 

 

Heino Eller (1887 - 1970) helilooja

07.03.1887 Tartu

16.06.1970 Tallinn

Heino Eller sündis Tartus muusikalembeses peres. Emal oli hea lauluhääl, isa meisterdas nooruses ise viiuleid ning mängis külapidudel ja pulmades, laulis "Kalevala" meeskvartetis, tegeles aktiivselt VANEMUISE seltsis jne. Ka pere kõik teised lapsed olid musikaalsed. Heino Elleri esimesed muusikakogemused olid enamasti seotud viiuli- ja kitarrimänguga. 12-aastasena (1899) hakkas ta viiulitunde võtma VANEMUISE esiviiuldaja  S.Lindpere juures. 1902. aastast, kui Eller õppis Tartu Reaalkoolis, õpetas teda Tartu saksa orkestri "Stadtkapelle" kontsertmeister Eduard Wähner.
Oluliselt mõjutas Ellerit 1905. aastal Tartu Reaalkooli muusikaõpetajaks saanud Rudolf Tobias: Eller mängis tema juhendatavas keelpillikvartetis ja orkestris ning võttis temalt ka eratunde. 1907 astus Eller Peterburi konservatooriumi viiuli erialale, kuid käevigastuse tõttu pidi vahetama eriala ning õppis Peterburi ülikoolis õigusteadust. 1920 lõpetas ta Peterburi konservatooriumi mitte enam viiuli, vaid kompositsiooni erialal. Lõputööks 1920. aastal oli 1. klaverisonaat, mille eksamil esitas Artur Lemba. Õpinguaastaist pärinevad ka Elleri esimesed tuntud helitööd. Sügisel 1920 kolis Eller koos abikaasaga Tartusse ja nad hakkasid tööle Tartu Kõrgemas Muusikakoolis: Heino Eller kompositsiooni- ja muusikateoreetiliste ainete ning Anna Eller klaveriõpetajana. H E tõhusa töö tulemusel kujunes nn. Elleri Tartu koolkond. Tema teoseid mängiti nii Tartus kui ka Tallinnas.
 Eller tegi mitmeid välisreise - Pariisi (1923), Viini, Zürichisse, Riiga (1926), Varssavisse ja Viini (1928).
1940 pakuti Heino Ellerile kompositsiooniprofessori kohta TALLINNA KONSERVATOORIUMIS ning Ellerid kolisid pealinna. 1941. aastal alanud sõda seiskas aga kõik tööd rohkem kui kolmeks aastaks. 1942. aastal tabas Ellerit ränk löök - hukati tema juuditarist abikaasa Anna. Järgneval paaril aastal komponeeris Eller väga vähe. Pärast sõja lõppu 1945. aastal jätkas Eller tööd õpetajana ja ka heliloojana. Kuid siis järgnes mõõn: 1949. a. vallandati Eller konservatooriumist ning peaaegu kogu tema sõjaeelne looming seati kommunistliku režiimi poolt põlu alla kui "formalistlik ja kodanlik-natsionalistlik". 1950. aastate keskpaigaks oli kõige pingelisem aeg möödas ja Eller võis jätkata tööd konservatooriumis, kus töötas kuni oma surmani.
Elleri suviseks meelispaigaks sai Laulasmaa, kus ta veetis koos teise abikaasa Elluga oma kolmteist viimast suve.
Elleri loomingus on ligi 300 peamiselt instrumentaalset teost. Tema tuntumate teoste hulgas on orkestriteosed „Kodumaine viis", „Koit", „Videvik"; klaveri- ja viiulipalasid. Suureks inspiratsiooniallikaks oli talle loodus. Tema teosed on enamasti lüürilise, tasakaalukalt jutustava väljenduslaadiga, sageli on neisse põimitud rahvaviise - ta on eesti rahvuslikus stiilis instrumentaalmuusika rajaja.
Eller oli helilooja ja õpetaja, kes tundis huvi kaasaegse muusika vastu ning toetas ka oma õpilaste otsinguid. Ta oli väga tugev, nõudlik pedagoog, tema klassist on tulnud enamik tuntumatest eesti heliloojatest: Tartu perioodil Eduard Tubin, Eduard Oja, Tallinnas on tema juures õppinud Jaan Rääts, Arvo Pärt, Lepo Sumera V.Kapp, K.Raid ja R.Toi.  jt. Elleri 50-aastasele erakordselt heal tasemel pedagoogitööle võlgneme praeguse eesti muusika kõrge taseme. 1971. aastast kannab Elleri nime Tartu muusikakool.
 1987. a. rajati EH-le mälestussammas Tallinnasse.

Andmed: www.tmk.ee/uldinfo/ajalugu/heino-eller