• Maetu otsing


  • Kalmistu otsing


Tiiu Aru (1938 – 2003) metallikunstnik
Kultuurilooline haud
Tallinna Metsakalmistu, U, KU2, 3/2, kirstuplats
Laadimine
Maetud
Eesnimi Perenimi Sünniaeg Surmaaeg Matuseaeg
Tiiu Aru 14.10.1938 04.12.2003 26.12.2003

Tiiu Aru (1938 – 2003) metallikunstnik
Sünd. 14.10.1938 Ahja
Surn. 04.12.2003 Tallinn
Tiiu Aru sündis Tartumaal Ahjal kooliõpetaja perekonnas. Õppis Ahja algkoolis ja hiljem Tartus, lõpetas 1959. a. Tartu kunstikooli, seejärel Eesti Riikliku Kunstiinstituudi 1965. a. 1966 - 1993 tööas palju nimemuutusi läbi teinud, kuid sisuliselt ühes ja samas paigas, ARS-JUVEELIS. Tiiu Aru alustas pärast lõpetamist esinemist näitustel ja võeti 1971. a. Eesti Kunstnike Liidu liikmeks.  Tiiu varased ehted ja  ehisvormid lähtusid  loodusmotiividest,  mainida võiks  kellukesekujulisi kaelaehteid (1972), lilldekooriga  karikad (1974-1976), vaasid TAMMED TUULES ja  NURMENUKUD (1975) ning  kandikud TÄHED ja RUKKILILL. Tema aastatepikkuse loomingu meeldejäävama osa moodustavad kohrutatud figuraalsed vask – ja hõbekarikad ning kandikud, eriti aastail 1980- 1986 loodud 7 karikast koosnev sari, mis pühendatud eesti kirjanikele L. Merele, M. Underile, F. Tuglasele, J. Krossile, A. Valtonile, M. Traadile ja J. Smuulile. Suurvormid olid vasest valmistatud, oksüdeeritud ja hõbetatud, aga ka üleni hõbedast.  Eesti ehtekunsti varamusse jäävad tema kohrutatud rahvusromantilise kujundikeelega hõbeehted, mida on eksponeeritud paljudel näitustel väljaspool Eestitki.  Nende hulgas oli ka tema nn ussisõled ja sõrmused, aga ka  kohrutatud preesid ja sõled. Tiiu Aru  ja  T.Vellerind´i mtallhistööde näitus Tallinna Linnamuuseumis 1976.a. oli vaieldamatu kultuuri suursündmus Tallinnas (MK). Tiiu Aru näitus VASE  KUMMARDAMINE   toimus  1998. a. Tallinna raekoja keldrisaalis, kus tema loominguline palett avaldus täies ampluaas. Kõik loomingulised ideed on kunstnik oma kätega ellu viinud. Sageli oli teostus mehejõudu vajav ja ränk, kuid metallikunstniku loomelaad saab täielikult ilmsiks vaid autoritööna. Nii sai teoks samuti tema enda kätetööna 1960. aastatel Kuressaare restoranile kavandatud ajastustiilne vaskplaatidest võrevahesein mis koosnes rohkem kui poolesajast kohrutustehnikas kompositsioonist. Kõrgetasemelise erialameistrina kutsuti teda vaid eriliste tellimustööde kavandajaks. Viljandi maavanema tunnusehe, mis valmis 1995. aasta kevadeks, on üks paljudest Tiiu Aru teostest. Üks viimaseid tellimusi tuli Tiiu Arul Eesti Naisliidult: Aasta Ema tunnusehe, hõbedane rinnasõlg. Seda jõudis kunstnik valmistada kuuel aastal järjest, ka 2004. aasta kingisõle jõudis ta ette valmis teha. Tiiu Aru viimasel näitusel olid väljas tema lillemaalid. Metallikunstnik Tiiu Aru oli poeetiline hing, kes otsis ja põlistas looduse erilisust, kes soovis oma loominguga meile edasi anda seda kirgastunud tunnet, mida ta ise oli kogenud looduses, kirjanduses, kunstis ja muusikas. Seda kõike siiralt, kaunilt, kõike head ja ilusat esile tuues.
Tiiu Aru võttis ka kõik saatuse katsumused vastu leebe mõistmisega, hinnates ja nähes seda, mis antud  -  oma peret, kolleege ja võimet teha tööd. Ka kahel viimasel eluaastal, mil vaim võitles ja lootis, kuid võitmatu haigus hävitas füüsist kuni hõbesepp Tiiu Aru pääses jõulukuu neljandal päeval vähihaiguse vaevadest ja lahkus toonela teele.
Tiiu Aru oli abielus rahvusvahelise tuntuse saavutanud amatöörfilmitegija Tõnu Aruga.
Andmed: EKABL, Tallinn, 1996; T.Aru, M.Aru MEENUTUSI TIIU ARUST. Põltsamaa, 2013;

Loe lisaks...