• Maetu otsing


  • Kalmistu otsing


Hendrik Allik (1901 – 1989) poliitika-ja ühiskonnategelane
Kultuurilooline haud   (Ühiskonnategelane)
Tallinna Metsakalmistu, V, Kuulsuste küngas, 11, kirstuplats
Laadimine
https://www.haudi.ee/uploads/burialplace_541034a3a8988.jpg
Maetud
Eesnimi Perenimi Sünniaeg Surmaaeg Matuseaeg
Hendrik Allik 14.03.1901 08.05.1989 12.05.1989
Olga Lauristin 28.04.1903 25.06.2005 28.06.2005

 
Hendrik Allik (1901 - 1989) poliitika-ja ühiskonnategelane
Sünd. 15.03.1901 Abja v. Pärnumaa
Surn. 08.05.1989 Tallinn
Töötas 1916-1922 Tallinnas Balti Puuvillavabrikus ning 1922-1924 töölisajalehtede toimetustes. 1917. aastal astus ÜK(b)P liikmeks, 1923 koopteeriti ta EKP ja EKNÜ KK liikmeks. EKP KK-sse kuulus ta ka 1941-1950 ja 1958-1976. 1918. a.. lõpul oli Allik Tallinna Töörahva Saadikute Nõukogu liige. Ta valiti Töörahva Ühise Väerinna saadikuna II Riigikogusse. 1924 mõisteti Allik 149 kommunisti protsessil eluks ajaks sunnitööle. 1928. a. ta amnesteeriti, 1938-1940 oli ta EKP Illegaalse Büroo sekretär. Allik oli üks 1940. a enamliku riigipöörde juhttegelasi. 1940-1941 oli ta Eesti NSV kaubanduse rahvakomissar, 1942-1943 Eesti laskurkorpuse poliitosakonna ülem, 1943-1950 ENSV Ministrite Nõukogu aseesimees. 1948 omandas ta TPI-s majanduse alal kõrghariduse, 1950 arreteerisid julgeolekuorganid Alliku, 1950-1955 viibis vangis. 1957-1961 oli ta ENSV Ministrite Nõukogu Plaanikomisjoni esimehe asetäitja, 1961-1973 selle esimees ning ühtlasi ENSV Ministrite Nõukogu esimehe asetäitja. 1966-1970 oli valitud NSVL Ülemnõukogu ning 1947-1950, 1959-1967 ja 1971-1975 ENSV Ülemnõukogu liikmeks. 1980. aastal valiti Hendrik Allik Tallinna aukodanikuks. H.Allik jäi lõpuni truuks oma kommunistlikele vaadetele kinnitades  seda tollastes ajalehtedes.
Oli abielus Olga Lauristiniga, nende poeg on Jaak Allik.
Andmed: EE 14 kd, Tallinn, 2000.
Loe lisaks...

Olga Lauristin (1903- 2005) kommunistlik revolutsionäär ja  poliitik

Sünd. 28.04.1903 Kolga v.
Surn. 25.06.2005 Tallinn

Olga Lauristin (neiuna Künnapuu) sündis Kolga valla koolijuhataja Anton Künnapuu peres. 1916-1922.a. õppis Tallinnas Vene kroonugümnaasiumis ning Tütarlaste Kommertsgümnaasiumis. 1920.a astus EKP-sse.   Lõpetas 1922.a.  Tallinna  Tütarlaste Kommertskooli. Samal aastal astus Tartu Ülikooli. Alustas stuudiumi filosoofiateaduskonnas, võttis osa üliõpilaste Sotsiaal-Filosoofilise Ühingu tööst ning oli ka ametiühingute organisaator. Aastal 1924 mõisteti 21-aastane tudengineiu eluks ajaks sunnitööle, kaitsepolitsei arreteeris OL koos teiste kommunistidega Estonia puiestee äärses nn. Tööliste Keldris. Aastani 1938 istus ta vanglas, mais 1938 allkirjastas vabariigi president Konstantin Päts poliitvangide amnestiaseaduse, OL vabanes. Töötas 1938-40  Tallinna Ühises Haigekassas. 1940 valiti uude Riigivolikogu koosseisu. Töötas ka RAHVA  HÄÄLE toimetuses.  1941 oli ENSV Kirjandus-ja Kirjastusasjade Peavalitsuse ülem. II Maailmasõja ajal oli NSV Liidus, laevaga Leningradi sõites ta abikaasa Johannes Lauristin hukkus. Venemaal  töötas peamiselt Üleliidulises Raadiokomitees. Peale sõda naases Eestisse ja oli aastatel 1944-47 sotsiaalkindlustusminister ja aastatel 1947-51 kinematograafiaminister. 1952. aastal heideti ta seoses Hendrik Alliku arreteerimisega parteist välja, kuid ennistati pärast Stalini surma. OL oli ja jäi  hoolimata kõigest alati ustavaks komparteile (puutusin isiklikult seoses oma tööga temaga kokku ja kuuldes, et ma pole kompartei liige, asus ta mind lausa jõuliselt agiteerima, et ma parteisse astuks- MK; teda ega ka J.Lauristini ei vääranud isegi kommunistide genotsiid eesti rahva kallal 1940-41, mille üks asupaik oli  Pirita-Kosel kus Lauristinidki enne ärasõitu koos teiste kommunistidega ja kollaborantidega pidutsesid. On välistatud et nad sealseist mõrvadest ei teadnud!)).  Kuni aastani 1961 oli OL Välismaaga Sõpruse ja Kultuurisidemete arendamise Eesti Ühingu Presiidiumi esimees, 1961-89 Eesti NSV Rahukaitsekomitee esimehe asetäitja. Ta on kuulunud nii ENSV kui NSVL Ülemnõukogusse ja 1941-51 EK(b)P Keskkomiteesse.
OK abiellus 1939.a.  Johannes Lauristiniga, perre sündis tütar Marju. Praegune õppejõud ja poliitik Marju Lauristin. 1945 abiellus Olga Lauristin Hendrik Allikuga. Perre sündis poeg Jaak. Praegune poliitik Jaak Allik. OL oli arhitekt V.Künnapu tädi.

Andmed: EE 14 kd, Tallinn, 2000; ENE  4 kd, Tallinn, 1972; T.Tamm NEED TEOD SÜÜDISTAVAD, Stockholm, 1968; A.Luts HEITLUSTE  KEERISES, Stockholm;
http://jaakvalge.blogspot.com/2011/05/marju-lauristin-punane-ja-sinine.html; ww.ohtuleht.ee/147619;

 


Loe lisaks...