• Maetu otsing


  • Kalmistu otsing


Aleksander Antson (1899 – 1945) kirjanik ja sporditegelane
Kultuurilooline haud
Tallinna Metsakalmistu, V, KI, 33, kirstuplats
Laadimine
https://www.haudi.ee/uploads/burialplace_541187409bde1.jpg
Maetud
Eesnimi Perenimi Sünniaeg Surmaaeg Matuseaeg
Aleksander Antson 31.08.1899 21.09.1945 27.09.1945
Ermionia Antson 01.02.1906 30.01.1987 05.02.1987
Ingrid Pising 01.07.1980

Aleksander Antson (1899 – 1945) kirjanik ja sporditegelane
Sünd.  31.08. 1899 Pihtla v.
Surn. 21.09.1945 Haapsalu
Aleksander Antson sündis Saaremaal Võrsna külas vabadiku pojana. Õppis Sagariste  külakoolis, Valjala khk –koolis a-il 1910-1912. Lõpetas 1915 Kahtlas Kuressaare linnakooli, 1919 Kuressaares õpetajate suvekursused ja 1920 Tartus võimlemisõpetajate kursused. Spordihuvi  tekkis Sagariste külakoolis Eduard Kolgi võimlemisharjutusi  jälgides. Harrastas võimlemist J. P. Mülleri raamatu MINU SISTEM järgi, ning kergejõustikku, tulemusrikkamalt kesk- ja pikamaajooksu, oli 1919–25 Eesti mv-tel 8 korral kolmas. Töötas Kuressaares (1919) ja Võrus (1922–23) võimlemis- ja eesti keele õpetajana, sealt pidi lahkuma koolinoorte alm-i VIISNURK  väljaandmise pärast.  Vahepeal elas Tartus, kus ta käis ülikoolis  filosoofiateaduskonnas loenguid kuulamas.  A-st 1925 töötas  Rakveres  VIRULASE  toimetuses ja Tallinnas ajakirjanikuna RAHVA SÕNA ja VABA MAA  toimetuses, oli  ka  UUSI SUOMI kirjasaatja. Oli 1933 Tallinna Spordipressi Klubi ja ESK informatsioonibüroo juhataja, 1934 Autorikaitse Ühingu asjaajajadirektor. Tegevsportlase ja ajakirjanikuna käis Pariisi ja Berliini olümpiamängudel, töölisspordi organisaatorina käis neli korda  NSVLiidus. 1924 Pariisi OM-il 1500 m eeljooksus 5. koht. Osales 1928 Moskvas NL-i spartakiaadil. Isiklikke rekordeid: 800 m 2.04,9, 1000 m 2.43,4, 1500 m 4.18,2, 3000 m 9.35,8, 5000 m 16.19,2, kõrgus 1.65, teivas 3.10. Liitus 1940 NL-i okupatsiooni heausksete toetajatega, oli sotsialistlike reformide kehakultuurikomisjoni liige, uue Spordi Keskliidu aseesimees,  KEHAKULTUURI  peatoimetaja ning 1941 Spordikomitee propagandaosakonna ülem ja NOORTE HÄÄLE asetoimetaja. Saksa okupatsiooni ajal (1941–44) oli vangis. Asutas 1915 Saaremaa esimese spordiseltsi HARJUTAJA ja hiljem Eesti Koolinoorsoo Spordiliidu (oli ka selle esimees). 1921–26 Tartu KALEVI juhatuse liige, 1927 Eesti Töölisspordi Liidu organiseerija ja esimees (1929 heideti NL-iga sidemete loomise pärast liidust välja). Oli ka näitekirjanik ja epigrammide kogumike autor, Eesti Kirjanike Liidu liige (1926)  ja ka  Eesti Näitekirjanike liidu liige. (1936). Aleksander Antson alustas kirjanduslikke katsetusi koolipõlves, luuletusi  ilmus trükis alates 1922.a-st.  Tema 1920.a-te ekspressionistlikud näidendid kujutavad sõjaõudusi ja rev. võitlust, nimetagem-   LAPSED, KOLGATA,  VENNAD ( AKTSIOON I),  147 (AKTSIOON II)  ja  VANGID.  Kõik need ilmusid tal 1920.a-te lõpus.  Ta  võttis osa noorkirjanike ühisesinemistest ja organiseeris pahempoolsete vaadtega noorte kirj.  rühmituse, andes välja selle alm-i AKTSIOON I-II, . Kirjutas  draama TÖÖLISE TÜTAR, komöödias TSHEMPIONAAT  naeruvääristab võimulähedaste ringkondade  korruptsiooni, INIMESED TUISUS –siin pilkab ta külavapse.  Näidendis ORDUAJA LÕPP kujutab baltiskslaste ja „ kadakate“ lahkumist Eestist. Oma  EPIGRAMMIDES (ilm. 1927- 1946) tabavad tema vihased satiirinooled poliitika ja kultuurielu nurikülgi, militarismi ja fašismi.  1930.a-te teisel poolel avaldas ta veel mõned külakomöödiad mille tugevaks küljeks on värske  olustikukujutus. Postuumselt ilmus tema noorsoojutustus  VÕIT.  Avaldas ka mõned reisikirjad  TÄNAPÄEVA VENEMAA (koos R.Sirgega 1930.a.) ja  BERLIINI OLÜMPIAMÄNGUD (1936). jt.
Aleksander Antson suri liiklusõnnetuse tagajärjel Haapsalu haiglas.
Andmed: EKL, Tallinn, 2000; ESBL, Tallinn, 2011; R.Toomsalu ÜKS KEVADE JA ÜKS SUVI, Tallinn,1993;

 Loe lisaks...