| Eesnimi | Perenimi | Sünniaeg | Surmaaeg | Matuseaeg |
|---|---|---|---|---|
| Viktor | Karrus | 28.08.1913 | 17.01.1991 | 30.01.1991 |
Viktor Karrus (1913 - 1991) kunstnik
Sünd. 28.08.1913 Tartu
Surn. 17.01.1991 Tallinn
V K lõpetas PALLASE 1940. aastal. Tema põhilisteks õppejõududeks koolis olid Nikolai Triik ja Kaarel Liimand. VK õppis koos E.Kõksi ja E.Kitsega. Aastakümnetega tegi kunstniku looming läbi mitmeid muutusi. Tema varased maalid on impressionistlikult valgusküllased,. V K ütles ise, et peamine, mida ta on maalinud, on valgus. PALLASES ja sõjajärgsel ajal tegi ta seda impressionistlikus laadis, hiljem maalis laiemate löökidega, üldistatumalt, võiks vist öelda - fovistlikult. Varasemaist töödest on tuntud KUNSTNIK (1940). VK esines näitustel alates 1938.a., alates 1946.a.oli vabakunstnik. 1950-ndatel valmisid suurejoonelised sotsrealistlikud kompositsioonid milledest võiks nimetada TRAKTORISTIDE ÜLESKUTSE SOTSIALISTLIKUKS VÕISTLUSEKS ja VILJA RIIGILE. Viimase maalis VK aastal 1953. Arvatavasti on tegemist sovhoosi- või kolhoosipõlluga, sest taludel masinaid tol ajal ei olnud. Punase lipuga veoauto on ilmselt GAZ-51. Kombainiga on lugu keerulisem. Arvatavasti on too maali paremas servas olev riistapuu „Stalinlane number 4" ehk kombain S-4. Kõige huvitavam on aga rukkipõllu seisukord. Küpskollane. Maalil tundub olevat hea vilja-aasta. Ometi tegelikkuses oli tol perioodil üleüldine viljaikaldus ja koristustööde kulgu häirisid totrad korraldused rajoonikomiteest. Neid tuli täita kui ei tahtnud saboteerijana kohtu alla sattuda. Aga V K teos polegi määratletud kui realistlik, tegemist on sotsialistliku realismiga, kus ilustamine käis asja juurde. Kolhoosi ja ühistöö kandvale jõule viitab täies ulatuses lehviv punalipp ning autoratastest keerlev tolm. Ei mingit romantikat. (40 aastat hiljem tegi kunstnikerühm De-Studio töö ümber - suurendasid maali reprot ja asendasid lipu sinimustvalgega). Sellisel moel sündinud kunst kujunes paratamatult ennast kordavaks. Esteetilised kaalutlused jäid sotsrealistlikus kunstis tagaplaanile, sest selle suunajad seadsid esikohale propaganda. Kontroll sellise kunsti üle oli range ja looja isikupära taandatud peaaegu olematuks. Hiljem pöördus V K taas vabama maalilise käsitluslaadi poole. Loob maalid HOMMIK, NOOR LÜPSJA. Neis püüab avada tollase kolhoosielu elurõõmsamaid meeleolusid. Värvis valitsevad soojad ookertoonid, loodus aitab ka siin maali põhiideed esile tuua. Maalib ka linnavaateid, kujutades erksa elurütmiga motiive Tallinna tänavail ja väljakuil. Töötava ja ehitava linna optimistlikku meeleolu on ta püüdnud tabada ka kompositsioonides EHITAJATE PUHKETUND ja VAHETUS. Omaette osa moodustavad VK loomingus Nõuk.Liidu põhjapiirkondadesse tehtud matkal loodud Karjala ja Koola maastikud ja Arhangelki sadama vaated. Just neis töödes avaldub kõige tugevamini tema võimekus maastikumaalijana. VK ise on öelnud et figuraalse kompositsiooni aluseks on eelkõige mõttetöö, maastiku jaoks on vaja eeskätt emotsionaalset algtõuget. Tema sai sellise tõuke ja äratuse 1950. aastate lõpul - 1960. aastate algul reisidelt Karjalasse ja Koola poolsaarele. Kuuekümnendad aastad läksid Karjalavaimustuses ja veel 1970. aastate algul tegi ta neid motiive. Ta uskus, et maastikku pole kergem maalida kui figuraalset asja. Kohati võib maastiku loomine, just loodusmeeleolu tabamine, olla keerukamgi, eriti suurema töö jaoks etüüde tehes: peab kiiresti sisse elama, sest ilm on muutlik, valgus vahelduv. Vanameistri 1970-ndatel maalitud mereäärsed maastikud võluvad oma julgelt ekspressiivse koloriidiga. VK maalib oma vaated suure üldistusega. Teda köidab merevee sügavsinine toon, mida ilmestavad puna-kollased värvikontrastid maastikus. VK oli tegev ka illustreerijana. Aastail 1940-46 illustreeris ta Gailiti, Jakobsoni ja Kärneri teoseid. VK oli 1975.a. ENSV teeneline kunstnik.
Andmed: EE 14 kd, Tallinn, 2000; EESTI KUNSTI AJALUGUI kd II ja 2 kd, Tallinn1970/1979; V.Karrus, VIKTOR KARRUS: 16 reproduktsiooni, Tallinn, 1965; J. Hain, Silmast silma Viktor Karrusega, SIRP JA VASAR, 26. VIII. 1983;