| Eesnimi | Perenimi | Sünniaeg | Surmaaeg | Matuseaeg |
|---|---|---|---|---|
| Gustav | Ernesaks | 12.12.1908 | 24.01.1993 | 31.01.1993 |
| Johanna | Ernesaks | 24.07.1889 | 05.02.1970 | |
| Kustav | Ernesaks | 13.03.1973 | ||
| Stella | Ernesaks | 20.05.1973 |
Gustav Ernesaksa haud. Loe lähemalt...
Gustav Ernesaks (1908 - 1993) helilooja, koorijuht, pedagoog.
Sündinud 12.detsembril 1908 Peningi vallas
Surnud 24.jaanuaril 1993 Tallinnas
Sündis Perila külas. Peres armastati laulmist, tal oli aga teisigi huvialasid. Tallinna Konservatooriumi klaveriklassi astus ta alles 15-aastaselt 1924.aastal, õppis seal kuni 1927.aastani ka orelit, ent mõistis peagi, et pianistiks õppida on liiga hilja. 1929.aastal astus ta taas konservatooriumi ning lõpetas selle 1931.aastal muusikapedagoogika erialal professor Juhan Aaviku klassis ja 1934.aastal kompositsiooni erialal professor Artur Kapi klassis. Pärast konservatooriumi lõpetamist töötas ta muusikaõpetajana mitmes Tallinna koolis. Tavalisest Tallinna Tütarlaste Gümnaasiumi koolikoorist kujundas ta mõne aastaga tugeva ülelinnalise kollektiivi, TALLINNA NAISTELAULU SELTSi naiskoori. Kõik see pani rääkima temast kui suurte võimetega dirigendist. Talle tehti ettepanek asuda tollase parima koori, TALLINNA MEESTELAULU SELTSI meeskoori ette, mille oli Eesti üheks parimaks kooriks kujundanud Konstantin Türnpu. Teise maailmasõja ajal koondati paljud eestlastest kunstiinimesed Jaroslavli. Seal asutati 1942.aasta kevad-talvel eesti kunstiansambleid, sega- ja meeskoori asus juhatama Ernesaks.
1944.aasta sügisel asutati Eestis kutseline meeskoor Riiklik Akadeemiline Meeskoor, mille kunstiline juht ja peadirigent ta oli elu lõpuni. RAM oli esimene kunstiliselt kõrgel tasemel kontsertkoor sõjajärgses Nõukogude Liidus. RAM oli üks esimesi eesti kollektiive, kes sai alates 1958.aastast hakata esinema ka väljaspool Nõukogude Liitu.
Ernesaks oli sõjajärgsel ajal eesti laulupeoliikumise üks peamine eestvedaja ja laulupidude üldjuht. Tema idee oli ehitada Tallinna praegune laululava, mis valmis 1960.aastal, luua RAMi juurde noortekoorid, rajada kooriühing 1982.aastal, korraldada koorijuhtidele täienduskoolitust. Koorilaule on tema loomingus 200 ringis, üle poole neist on meeskoorile. Juba 1930.aastatel saavutas tormilise menu meeskoorilaul "Hakkame, mehed, minema", eriti meeskoorikontsertide lõpulauluna. Veelgi tuntum on sõja ajal kirjutatud segakoorilaul "Mu isamaa on minu arm". Sellest sai nõukogude ajal Eesti mitteametlik hümn, samuti tema poolt loodud Eesti NSV ametliku hümni kõrval. Tema helikeel on traditsiooniline, enamasti lihtsa klassikalise harmooniaga. Lühemate laulude kõrval on ta kirjutanud ka ulatuslikumaid kooriteoseid-kantaate ja süite. On kirjutanud viis ooperit, neist tuntuim on "Tormide rand" aastast 1949. Tema ooperite nõrkuseks on nõukogude aja skeemide järgi valminud mustvalged, lihtsustatud karakterite ja inimsuhetega libretod.
Kogu elu oli ta seotud ka koorijuhtide õpetamisega: 1937.aastal sai temast Tallinna Konservatooriumi õppejõud koorijuhtimise alal, 1946.aastast professor. Tema õpilaste hulgas on Jüri Variste, Harald Uibo, Kuno Areng, Olev Oja, Eri Klas ja paljud teised. Tema kirjutistest on ilmunud mitu kogumikku, nagu "Nii ajaratas ringi käib" aastal 1977, "Kutse" aastal 1980, "Laul, ava tiivad" aastal 1985 ja teised. Ta on legendaarsemaid isiksusi eesti muusikas.
Andmed:http://www.ohtuleht.ee/282251; http://www.koolielu.edu.ee/eesti_muusika/composers/ernesaks/elu.htm; http://www.koolielu.edu.ee/eesti_muusika/composers/ernesaks/looming.htm