• Maetu otsing


  • Kalmistu otsing


Teddy Böckler (1930 – 2005) arhitekt ja arhitektuuriajaloolane.
Kultuurilooline haud   (Arhitekt)
Tallinna Metsakalmistu, V, AR, 12, kirstuplats
Laadimine
https://www.haudi.ee/uploads/burialplace_53cf767d98ebd.jpg
Maetud
Eesnimi Perenimi Sünniaeg Surmaaeg Matuseaeg
Hedda Böckler 08.12.1925 01.01.2016 09.04.2016
Teddy Böckler 17.06.1930 08.12.2005 14.01.2006

 

Teddy Böckler (1930 - 2005)  arhitekt ja arhitektuuriajaloolane.
Sünd.17.06.1930 Tapa
Surn. 08.12.2005 Tallinn
Teddy Böckleri lapse- ja koolipõlv möödusid Tapal. Ta lõpetas Tapa Keskkooli 1949. aastal. Edasi astus TB ERKI-sse, mille lõpetas 1955.a.  ruumikujundajana. Samal aastal asus ta tööle  restaureerimise alal. 1959. aastal hakkas tollal 29-aastane T B vanalinna pärliga, Raekojaga, tegelema. Sestsaadik kandis iga raekojas toimunud muutus tema käe ja mõistuse pitserit. Raekoja arhitektuurialane järelevalve ja ehitusloo uurimine oli TB elutöö, mis kestis  1959. aastast kuni raekoja viimase restaureerimisetapini, mis viidi tema projekti järgi lõpule 2006. aastal.  Teda on tunnustatud ka Tallinna teenetemärgiga.
Restaureerimiskooli juhataja Juhan Maiste kirjutas, et T B-ta poleks vana Tallinn see, mis praegu. Raekoda polnud Böckleri ainus hoolealune. Tema käekirja jälgi kannavad restaureeritud raeapteek, Matkamaja, Niguliste kirik, Linnamuuseum (Vene tänav 17) ja Linnateater (Lai tänav 23), kui mõnda nimetada. TB-ga koos meenuvad siredad tornid ja sirged paekiviseinad, tema - restauraatoritele koduks olnud Hueckide maja (Lai t 29) igipõliseid "asukaid" - on seisnud Eesti sõjajärgse muinsuskaitse taassünni juures viiekümnendail, elanud ja hinganud koos kuldsete 70.-80-ndatega. See on ajal, kui restauraatoreid ühendas omalaadne ühtekuuluvus ja tsunftivanne, kus iga kordatehtud mälestusmärk tähistas meie, Õhtumaa kultuuri võitu nende, s.o kõikvõimalike "tulnukate" laia ja arusaamatu suhtumise üle. TB jäi truuks restauraatorite igipõlisele kodule, kunagisele Hueckide majale Laias tänavas ka siis, kui paljud teised (sealhulgas ka T.Maiste) olid 90. aastate alguses siirdunud uutele rohumaadele. Temata poleks vana Tallinn see, millisena tunneme seda praegu. TB-l on hea rüht ja selge mõistus, tema professionaalsus on kogutud aastatepikkuse ülimalt täpse ja hoolsa tööga ning on juba seetõttu imetlusväärne. Avagem või äsjailmunud raamat raekoja kohta. Milline väärt materjal, ja kui hästi süstematiseeritud ja esinduslikul moel kaante vahele viidud. Raekoja direktor Elvira Liiver Holmströmi sõnul said tallinlased tänu TB-le tagasi ajalooliselt tõepärase raekoja, mille üle me kõik võime rõõmustada ja uhked olla. Ei usu, et keegi teine oleks võimeline midagi sellist kunagi kordama. TB-I sarnaseid sünnib harva. Kui otsida hingesugulust (ja võimalikule inkarnatsioonile mõeldes) meenuvad ennekõike Reinhold Guleke või siis Ernst Kühnert. Sõna otseses mõttes on T B üks nendest, tänu kellele maailm ikka veel püsib. Ta kujundas  üle 35 kiriku sisemuse, tegi sinna värvilahenduse. Koos V.Raamiga restaureeris ta Märjamaa kiriku jpm.
2004. aasta lõpus tähistas T B rõõmsalt kaht suurt tähtpäeva. Esiteks ilmus tal raamat TALLINNA RAEKODA, UURIMINE JA RESTAUREERIMINE 1952-2004.  millesse on koondatud meistri elutöö - raekoja uurimine poole sajandi vältel. Teine tähtpäev oli kuldpulm. TB-t jäid leinama abikaasa ja tütar.
Andmed: EE 14 kd, Tallinn, 2000; http://www.epl.ee/news/arvamus/teddy-bockler-sisendab-turvatunnet.d?id=50773905; http://www.epl.ee/news/kultuur/suri-arhitekt-ja-tallinna-raekoja-restaureerija-teddy-bockler.d?id=51025942; http://www.tapamuuseum.ee/?leht=ajalugu/isikud