Eesnimi | Perenimi | Sünniaeg | Surmaaeg | Matuseaeg |
---|---|---|---|---|
Alfred-Aleksander | Ehin | 04.12.1901 | 20.09.1993 | 24.07.1993 |
Alice | Ehin | 17.01.1975 | ||
Ilmar | Ehin | 28.10.1933 | 02.11.2011 | 07.11.2011 |
Sonni-Olga | Janisch | 02.12.1895 | 14.10.1958 | |
Leida | Käsper | 07.02.1925 | 18.10.1998 | 23.10.1998 |
Richard | Käsper | 25.02.1910 | 08.12.1965 | 11.12.1965 |
Erna | Keerdo | 01.01.1899 | 25.04.1967 | |
Ida | Keerdo | 24.03.1912 | 20.03.1961 | |
Mart | Keerdo | 16.07.1945 | 13.10.1998 | 20.10.1998 |
Paul | Keerdo | 04.04.1891 | 06.01.1950 | 09.01.1950 |
Madis | Peil | 26.02.1968 | 27.06.2022 | 14.12.2022 |
Harald-Paul Keerdo (1891 - 1950) kommunistlik poliitik, prosaist.
Sünd. 04.04.1891 Tartu
Surn. 06.01.1950 Tallinn
PK sündis Tartus maalri pojana. Õppis 1900-03 H.Treffneri gümnaasiumis. Töötas Tartus, siis siirdus Petrogradi. 1919-st teenis taas Tartus ametnikuna. Aastast 1917 Eesti esseeride parteis ja aastast 1920 EISTP-s, valiti EISTP kandidaadina I Riigikogusse. Kaldus EISTP-s vasakule. Novembrist 1922 EKP-s. Valiti 1923 Töörahva Ühise Väerinna liikmena Riigikogu kommunistliku rühma esimeheks. PK oli ka Eestimaa Töölisühingute Üldliidu Kesknõuk. sekretär. Ta oli ka mitmete töölislehtede- ja ajakirjade nagu TÖÖRAHVA HÄÄL, TALLINNA TÖÖLINE, MEIE HÄÄL jt. toim. liige ja kaastööline. Arreteeriti jaanuaris 1924, mõisteti 149 protsessil eluks ajaks sunnitööle, vabanes 1938. aasta amnestia põhjal. PK jätkas oma illegaalset tegevust EKP Tartu ja Lõuna-Eesti org-de juhina. Pärast Eesti okupeerimist töötas PK aktiivselt ja pühendunult koos okupatsioonivõimudega. Alates 8.juulist.1940 sõjaväe poliitiline peajuht, alustas sõjaväe "demokratiseerimist". NKVD kaptenid ja leitnandid polnud tõeliselt saanud isegi allohvitseri ettevalmistust, nõnda ka põrandaalune kommunist Paul Keerdo, kel polnud mingit sõjaväelist ettevalmistust, tõsteti kohe kindraliks ja mõnigi reamees või allohvitser uhkustas poliitilise koloneli mundriga. NKVD kui süsteem oli leidnud rahvamassi hulgas ka oma tegevusele sobivad inimesed. Selle eesotsas seisid „teenelised" sadistid, sageli moraalselt allakäinud inimesed, kes leidsid endale naudingut süütute inimeste piinamises. PK eriteene oli ka 1941.a. küüditamisel aktiivne kaasalöömine. Oli ka ajal. KOMMUNIST vastutav toimetaja. Riigivolikogu liige. Eesti NSV rahanduse rahvakomissar kuni surmani jaanuaris 1950.
PK vanglakaustikuis (eestiaegseis) leidub juttude ja olukirjelduste katkeid mida avaldati illegaalses ajakirjas PUNANE VIISNURK, mõned ilmusid EDASIS. A-1940-41 sõja ajal avaldas PK lühijutte ja artikleid KOMMUNISTIS, VÕITLUSE RADADEL, SÕJASARVES. 1943. ilmus Moskvas tema proosakogu TASUJA, samal aastal võeti ta ka KL liikmeks. Tema juttudes on käsitletud vanglaelu ja partisanide võitlust, nad on tihti autobiograafiliste sugemetega. Postuumselt ilmus 1981.a kogumik JUTUSTUSI.
Andmed: EKL Tallinn, 2000;