• Maetu otsing


  • Kalmistu otsing


Tallinna linnavolink (1939) ja vandeadvokaat Richard Käsper; I-II Riigikogu liige, ENSV rahandusminister ja prosaist Harald-Paul Keerdo
Kultuurilooline haud   (Kirjanik, Poliitik)
Tallinna Metsakalmistu, V, 3, 834/835, kirstuplats
Laadimine
Maetud
Eesnimi Perenimi Sünniaeg Surmaaeg Matuseaeg
Alfred-Aleksander Ehin 04.12.1901 20.09.1993 24.07.1993
Alice Ehin 17.01.1975
Ilmar Ehin 28.10.1933 02.11.2011 07.11.2011
Sonni-Olga Janisch 02.12.1895 14.10.1958
Leida Käsper 07.02.1925 18.10.1998 23.10.1998
Richard Käsper 25.02.1910 08.12.1965 11.12.1965
Erna Keerdo 01.01.1899 25.04.1967
Ida Keerdo 24.03.1912 20.03.1961
Mart Keerdo 16.07.1945 13.10.1998 20.10.1998
Paul Keerdo 04.04.1891 06.01.1950 09.01.1950
Madis Peil 26.02.1968 27.06.2022 14.12.2022

 

Harald-Paul Keerdo (1891 - 1950) kommunistlik poliitik, prosaist.

Sünd. 04.04.1891 Tartu 
Surn. 06.01.1950 Tallinn
PK sündis Tartus maalri pojana. Õppis 1900-03 H.Treffneri gümnaasiumis. Töötas Tartus, siis siirdus Petrogradi. 1919-st teenis taas Tartus ametnikuna. Aastast 1917 Eesti esseeride parteis ja aastast 1920 EISTP-s, valiti EISTP kandidaadina I Riigikogusse. Kaldus EISTP-s vasakule. Novembrist 1922 EKP-s. Valiti 1923 Töörahva Ühise Väerinna liikmena Riigikogu kommunistliku rühma esimeheks. PK oli ka  Eestimaa Töölisühingute Üldliidu Kesknõuk. sekretär. Ta oli ka  mitmete töölislehtede- ja ajakirjade nagu  TÖÖRAHVA HÄÄL, TALLINNA TÖÖLINE, MEIE HÄÄL jt. toim. liige ja kaastööline.  Arreteeriti jaanuaris 1924, mõisteti 149 protsessil eluks ajaks sunnitööle, vabanes 1938. aasta amnestia põhjal. PK jätkas oma illegaalset tegevust  EKP Tartu ja Lõuna-Eesti org-de juhina. Pärast Eesti okupeerimist töötas PK aktiivselt ja pühendunult koos okupatsioonivõimudega. Alates 8.juulist.1940 sõjaväe poliitiline peajuht, alustas sõjaväe "demokratiseerimist". NKVD kaptenid ja leitnandid polnud tõeliselt saanud isegi allohvitseri ettevalmistust, nõnda ka põrandaalune kommunist Paul Keerdo, kel polnud mingit sõjaväelist ettevalmistust, tõsteti kohe kindraliks ja mõnigi reamees või allohvitser uhkustas poliitilise koloneli mundriga. NKVD kui süsteem oli leidnud rahvamassi hulgas ka oma tegevusele sobivad inimesed. Selle eesotsas seisid „teenelised" sadistid, sageli moraalselt allakäinud inimesed, kes leidsid endale naudingut süütute inimeste piinamises. PK eriteene oli ka 1941.a. küüditamisel aktiivne kaasalöömine.  Oli ka  ajal. KOMMUNIST vastutav toimetaja. Riigivolikogu liige. Eesti NSV rahanduse rahvakomissar kuni surmani jaanuaris 1950.
PK vanglakaustikuis (eestiaegseis) leidub  juttude ja olukirjelduste katkeid mida avaldati illegaalses ajakirjas  PUNANE VIISNURK, mõned ilmusid EDASIS. A-1940-41  sõja ajal avaldas PK  lühijutte ja  artikleid KOMMUNISTIS, VÕITLUSE RADADEL, SÕJASARVES.  1943. ilmus Moskvas tema proosakogu TASUJA, samal aastal võeti ta ka KL liikmeks. Tema juttudes on käsitletud vanglaelu ja partisanide võitlust, nad on tihti autobiograafiliste sugemetega. Postuumselt ilmus 1981.a  kogumik JUTUSTUSI.

Andmed: EKL Tallinn, 2000;

Loe lisaks...