Jaan Jaago (1887 - 1949) maadleja

Sünd. 06.07.1887 Luunja v.
Surn. 28.08.1949 Berliin

Jaan Jaago sündis 6. juulil (vkj 24 juunil) praeguses Sääsekõrva külas.  Pärast karjapoisipõlve kodukohas asusid nad emaga Tartusse. Juba maal oli JJ-l tekkinud huvi maadluse vastu, linnas  süvenes see veelgi. JJ soovis õppida lukksepaks ja saigi  ühes sepatöökojas õpipoisi koha. Siinsetel omavahelistel jõukatsumistel osutus JJ väga tugevaks ja kiireks. Üks rauatreial kes oli Hackenschmidtiga koos töötanud, soovitas tal hakata maadlust õppima. Poiss hakkaski õhtuti küünlavalgel keldris maadlemist harjutama. 3 aprillil 1905 .a. astub JJ Tartu Jõukarastuse Seltsi ABERG.  Siit saabki alguse tema maadlejatee. Rahva ette astub JJ 1906.a. TRUZZI tsirkuses. JJ soovis edasi õppida. Õpetajaks tahtis ta Londonis elavat G.Hackenschmidti.  Seiklusrikkalt sõitis ta  Inglismaale, GH-ga  aga  ei õnnestunud kohtuda ja on sunnitud kodumaale naasma. Tagasi Tartus,  asub ta  Faure masinaehitusvabrikus tööle ja jätkab treenimist klubis ABERG.  1908.a. maadles JJ Moskvas, kus ta võitis kolmanda koha. Koos sõbra K.Tombergiga sõitis ta  1909.a. jaanuaris  Kolomnasse ja võitis  sealses tsirkuses teise koha. Tveris aga juba esikoha, seljatades võitmatu hiiglase Sagorski. Järgnes Riia tšempionaat milles osales ka maailmakuulus A.Aberg. Siin jäi JJ kuuendaks. Siit reisis JJ edasi Peterburi,  kus võistles väga edukalt kaotamata ainsatki korda. Võistlustingimused olid hoopis karmimad kui tänapäeval, kaalukategooriaid polnud, tuli võistelda endast palju raskemate meestega kes  sageli toorutsesid ja lausa peksid vastast.  Õnneks märkas võistluste peakorraldaja  Ivan Lebedev JJ võimekust ja sõlmis temaga kaheaastase lepingu. Selle järgi sai JJ natuke puhata, korralikumalt süüa ja rahulikumalt treenida, tema kuupalk oli 200 rbl. Nüüd algas JJ-l elukutselise maadleja vaheldusrikas elu. Ta võistles mitmel pool Venemaal.  Oma reisidel tutvus ta ka Lurichiga kes haritud ja kuulsa mehena  õpetas talle peale maadluse muudki eluks hädavajalikku. Peab mainima et eesti kuulsate maadlusmeeste omavahelised suhted polnud alati kõige paremad. Oma võitude, härrasmeheliku käitumise ja korrektse maadlusviisiga  kogus JJ üha enam kuulsust. 1913.a. kohtus ta Venemaa kuulsaima maadleja I.Poddubnõiga ja saavutas viigi. 1913 tuli Jaago Peterburis esimest korda elukutseliste maailmameistriks.Ta tuli Venemaal maailmameistriks veel 1914 ja 1915.a.-l. J.J viibis vahepeal Eestis, siin oli tal raskusi töö leidmisega ja ta sõitis edasi L- Euroopasse, elades peamiselt Berliinis . Võistlemas käis JJ isegi Lõuna-Ameerikas.  1928.a. oli ta taas Eestis ja sõitis  ka Tartusse. Maadluse tolle aja populaarsust kinnitab JJ-le korraldatud vastuvõtt.  Harva on nähtud Tartu jaamas  nii palju rahvast kui tema tulekul. Ligi paartuhat inimest, orkester, pidulikud kõned. JJ käis ka POSTIMEHE toimetuses ja  seal leiti et ta on sümpaatne, sõbralik, intelligentne vestleja,  kes räägib head eesti keelt ehkki ta kaua välismaal elanud. JJ võistles  ja selle rahaga sai ta toetada Tartu KALEVI spordiseltsi. Ka kutsus JJ oma kõnedes rahvast üles et püstitada  Lurichile ausammas. 1930.a. külaskäigu ajal ostis isa JJ-le Tallinnas väikese kivitöökoja. Mõnedki hauatähised Siselinna ja Rahumäe kalmistul kannavad JJ signatuuri. Paraku läks töökoda üsna ruttu pankrotti. Naastes L-Euroopasse jätkas JJ tugevas konkurentsis maailmameistritiitlite võitmist: tuli maailmameistriks 1924 ja 1925 Münchenis, 1926 Pariisis ja 1928 Münchenis. 1930 Madriidis võitis ta tiitli 'tšempionide tšempion'. 43.aastasena loobus võistlemisest ja töötas Berliinis  spordipedagoogina. 1941-45.a . suleti ta hitlerlikku koonduslaagrisse  Dachaus. Sealt vabanedes töötas Nõukogude armee spordiinstruktorina Berliinis. JJ suri 1949.a. Berliinis infarkti.  1950.a . tõi tema poeg Rudolf urni JJ põrmuga kodumaale. JJ hauda ehib massiivne dolomiididt hauatähis mille kujundas 1977.a. skulptor Enn Roos.
Luunjas peetakse alates 1978. aastast Jaan Jaago mälestusvõistlusi kreeka-rooma maadluses.
Andmed: K.Laane ERAARHIIV; J.Jaago MÄLESTUSED, Tartu, 1928;  H. Kermik JAAN JAAGO. Heitlused ....(dokumentaaljutustus), Tallinn 1990;  H.Kermik JAAN JAAGO. Euroopat seljatamas....., Tallinn, 2002 ; ttp://www.luunja.ee/kultuur/sport/legendaarne-jaan-jaago

Loe lisaks...