Otsi maetut:

Erich Karl Adamson(Adamson-Eric)(1902-1968)
Kultuurilooline haud 1176   (Kunstnik)
Metsakalmistu, V, 5, 1512, kirstuplats
Laadimine
Maetud
Eesnimi Perenimi Sünniaeg Surmaaeg Matuseaeg
Erik Adamson 18.08.1902 02.12.1968 07.12.1968
Marie Adamson 01.03.1908 03.01.2000 06.01.2000
Ekaterina Bielski 24.08.1954
Johan Sannamees 14.12.1928 22.09.1963 26.09.1963

Adamson-Eric 

   Adamson-Ericu haud

  Adamson-Eric (Erich Carl Hugo Adamson) (1902 - 1968) maali-ja tarbekunstnik

 

   Sünd.18.08.1902 Tartu

   Surn. 02.12.1968 Tallinn

   A-E sündis Tartus riidekaupmees Jaan Adamsoni ja tema kunstnikust naiseAnna neljanda lapsena,
   kelle ristinimeks pandi Erich Karl Hugo Adamson.
   Alghariduse sai ta kodus ja Kooritse algkoolis. 1910-1918 õppis Tartus Aleksander I gümnaasiumis. 1919-1920 õppis Hugo Treffneri gümnaasiumis (ei lõpetanud).
1920-1923 oli Tartu ülikooli õigusteaduskonnas vabakuulaja, tema nimi seisis ka kunstikooli "Pallas" õpilaste nimestikus. 1923-1924 õppis Berliinis Charlottenburgi kunsttööstuskoolis.1924-1927 jätkas kunstiõpinguid Pariisi vabaakadeemiates. 1925 esmaesinemine maalidega Tallinnas II Eesti kunsti ülevaatenäitusel. Esines Berliinis "Novembergruppe" žüriivabal näitusel kahe maaliga. Enesetäiendusreis Itaaliasse. 1926 esines koos Nikolai Triigiga Jaan Koorti kutsel Eesti Kunstnike Liidu näitusel Tallinnas. Reisis sügisel Soomes. 1927 astus Eesti Kujutavate Kunstnike Keskühingu (EKKKÜ) liikmeks (kuulus sinna aastani 1936). Eksponeeris teoseid Pariisis suurtel näitustel "Sügissalongis" ,"Iseseisvate ehk Sõltumatute" salongis ning Tuileries' salongis 1928 mais esines Oslos Blomqvisti galeriis "Pariisi eesti kunstnikkude grupi" nime all koos Kristjan Tederi ja Eduard Wiiraltiga. Sama näitusTallinnas ja Pärnus. 1929 aastal Eesti kunsti näitus Helsingis, Soome riik ostis Ateneumi kogusse "Siuts Barbaruse portree" (1928) S.a. toimus Eesti kunsti näitus Lüübekis ja ka Pariisis , Adamson-Eric oli üks väljapaneku organisaatoreid ja osales ka kunstnikuna. Näituselt osteti Luksemburgi Jeu de Paume´i muuseumile tema "Isa portree" (1928), mis kuulub praegu Pariisi Georges Pompidou Keskuse kogudesse. A-E teoseid eksponeeriti Eesti kunsti tutvustavatel näitustel: Kielis ja Köningsbergis. Reisis Euroopas. 1929/1930.a.Tallinnas Eesti Kunstimuuseumis iseseisev kunstinäitus, nimestikus 17 A-E teost (õlimaalide kõrval ka tekstiilesemeid, mis olid kootud Tallinna Naiskutsekoolis). Viibis 1930.a Kujutava Kunsti Sihtkapitali Valitsuse stipendiaadina 2 x Pariisis (pool aastat). A-E teoseid eksponeeriti Eesti kunsti tutvustavatel näitustel Berliinis, Kölnis , Kopenhaagenis . 1931 Sõitis Püreneedesse. Peatus Baskimaal St. Jean Pied du Port´i asulas. Hispaania reis algas sügisel ja pikema peatuse tegi kunstnik talvel Mallorcal.
Tulnud tagasi Eestisse, elas kunstnik põhiliselt Tallinnas ning oli perioodil 1932-1935 Kujutava Kunsti Sihtkapitali Valitsuses EKKKÜ esindaja.1933 hilissügisel sõitis läbi Kesk-Euroopa Kreekasse, peatus Ateenas. Reisil valmis mahukas maalisari ja joonistusi .1934 läks Lõuna-Eestisse, kus maalis oma emale kuuluvas Komsi talus mitmeid Puka maastikke. 1934-1935 oli ta EKKKÜ abiesimees ja Kujutavate Kunstnike Klubi abiesimees. 1935 Eesti kunsti näitus Moskvas (oli ka varem viibinud), Adamson-Eric oli näituse komissar. Näituselt osteti tema "Isa portree II" (1930-1932) Moskva Uue Lääne Kunsti Muuseumi kogusse. 1935-1940 oli A-E Rakenduskunstiühingu (RaKü) liige.
1936 2. jaanuaril registreeriti Tallinnas Adamson-Ericu ja Mari Adamsoni abielu.
Samal aastal A-E isiknäitus Helsingi Strindbergi Galeriis. 1937 Pariisi maailmanäitusel A-E sai tunnustusena kaks audiplomit (Diplômes d´ honneur) vaipade, portselani ja keraamika eest. Osales ka näituse kujundamisel. 1938 Isiknäitus Tallinna Kunstihoones, Berliini rahvusvahelisel tarbekunstinäitusel pälvis aumedali nahkehistööde eest. Isiknäitus Stockholmi Kunstnike Majas. 1938. Osales oma maalidega Eesti kunsti näitustel Roomas ,Budapestis , Antverpenis ja Tallinna Kunstihoones. 1940 Näitus Tartus sama grupiga, mis Tallinnas. Juuli algul peale juunipööret valiti ENSV kujutavate kunstnike organiseeriv toimkond kuhu kuulus ka Adamson-Eric (sekretär) (A-E oli Aurora Semperi vend) 1941 evakueeriti A-E Nõukogude Liidu tagalasse. 1940-1942 oli ta Eesti NSV Kunstnike Liidu organiseerimiskomitee sekretär, 1943-1944 ENSV Kunstnike Liidu juhatuse esimees. 1944-1948 osales A-E aktiivselt Tarbekunsti Keskuse rajamisel, mis pani aluse Kunstifondi kombinaadile ARS.1949.a. aprillil toimus nn. kunstnike nõupidamine. Koosoleku resolutsiooniga mõisteti A-E tegevus hukka ja teda süüdistati formalismis. 1950 EK(b)P VIII pleenum, A-E kustutati ENSV Kunstnike Liidu ja partei nimestikust. 1951-1953 töötas jalatsikombinaadis KOMMUNAAR lihttöölisena. 1953 a.-st elu lõpuni ENSV Riiklikus Kunstiinstituudis, alguses kompositsiooni alal, hiljem nahkehistöö kateedris. 1968 professor. 1955 oli A-E-l raskekujuline infarkt, sellele järgnenud insult tõi kaasa keha parema poole halvatuse. 1955-1958 pideva treenimisega ja suure tahtejõuga õnnestus kunstnikul uuesti tasapisi alustada maalimist, seekord vasaku käega. Adamson-Eric suri Tallinnas 2. detsembril infarkti tagajärjel.

A-E hauda ehib hall kolmeosaline graniitsammas, keskel  abstraktne pronksrejeef. Autor: Ernst Jõesaar.

 

Andmed: http://www.ekm.ee/adamson.php?id=187&p_id=46; EBL täiendusköide, Tallinn, 1940; EESTI KUNSTI AJALUGU 1kd/II, Tallinn, 1977; K.Kirme EESTI NAHKEHISTÖÖ; K.Laane ERAARHIIV

 Loe täiendavalt...