Otsi maetut:

Mait Agu (1951 – 1998) koreograaf ja tantsupedagoog.
Kultuurilooline haud   (Tantsija)
Metsakalmistu, V, KI, 67, kirstuplats
Laadimine
Maetud
Eesnimi Perenimi Sünniaeg Surmaaeg Matuseaeg
Mait Agu 01.10.1951 01.09.1998 01.10.1998

 

Mait Agu  (1951 - 1998) koreograaf ja tantsupedagoog.

Sünd. 01.10.1951 Tallinn
Surn. 01.09.1998 Tallinn

MA õppis  1969 - 70 TRÜ-s eesti filoloogiat.  Suundus edasi õppima Leningradi Rkl. Kultuuriinstituuti mille lõpetas 1976.a. Töötas samast aastast alates TPÜ-s õppejõuna. 1992.a. alates aga koreograafia õppetooli juhatajana, hiljem professorina. MA  lavastas tantse Eesti teatrites ja ETV-s, kabareedes, TALLINFILMIS. Esines ka ise tantsijana TALLINNA ja VIRU kabareedes (artikli autoril õnnestus MA unustamatut  esinemist nautida) ja ka välisriikides. MA oli üliõpilaslaulu - ja tantsupeo GAUDEAMUS, noorte tantsupidude ja 1994.a. üldtantsupeo üldjuht-pealavastaja. Oli tantsupidude stsenarist  ja ESTO lavastaja (1992).Juhtis harrastusrühmi PEIAR, KULLAKETRAJAD, SOVELDAJA. Ta lõi neile  ka tantse. Lavastanud ka ESTONIAS. Oli a-l 1996-98 Eesti Tantsupedagoogide Liidu esimees. Tema tuntud õpilased on A.Arraste, E.Jakobson, M.Saar jt.
MA raius end vaevalt veerand sajandiga Eesti tantsu ajalukku, paraku jäi elutöö lõpetamata. A.Ammas kirjutas temast raamatu mis pole siiski pelgalt tantsust. See on Maidu lugu, Maidu naise lugu, tema teiste lähedaste lugu. See on portreelik eluraamat, mis vastab küsimusele: kes ta oli ja miks ta selline oli? Ja miks see kõik nii hullusti lõppema pidi?
Seda raamatut Eesti tantsutähest, rahvatantsumaailma uueks loojast Mait Agust (1951- 1998) oli meie maale hädasti vaja. Ajaloo terviklikkuse tarvis. Selleks, et näeksime lilleõielist ja roosilõhnalist laulu- ja tantsupidude lugu ka pisut teise nurga alt. Sellisena, nagu see tegelikult on. Et teaksime enam neist kirgedest ja rasketest loomelahingutest, mida me kultuuri ühe visiitkaardi nimel tegelikult lüüakse. Sest seda ei tehta ju mitte halva pärast, ikka hea nimel ja veel parema Eesti pärast. Aga loomerahvas on lihtsalt selline - kirglik. Ja kirgliku kultuuri lugu vajas hädasti jäädvustamist. Et kultuurilukku auku ei jääks. Pealegi, kes ise ei põle, see ei suuda ka sütitada. Mait suutis ja Mait muutis. MA oskas kõik inimesed tööle panna. Noored ja ärksamad kogunesid tema ümber, tal oli mingi eriline maagia. MA oli  1999. aasta tantsupidu lavastama kutsutud. Pidu siduvaks tegelaseks oli MA mõelnud hobuse, kes künnab, tantsib ja tormab mööda staadioni kui tuline ratsu. Ratsanik plaanis üldlavastaja MA ise olla ning selleks puhuks ka ratsutama õppida. Selleni MA ei jõudnudki, kuna erakordne ja ainulaadne  tantsupedagoog hukkus traagiliselt 1. septembril 1998. aastal autoavariis.

Andmed: A.Ammas, MAIT AGU. AQ, Tallinn, 2010; EE 14 kd, Tallinn, 2000;

Loe lisaks...