Otsi maetut:

Evald Aav(1900-1939)
Kultuurilooline haud 1121   (Muusik)
Metsakalmistu, V, H, 82, kirstuplats
Laadimine
Maetud
Eesnimi Perenimi Sünniaeg Surmaaeg Matuseaeg
Evald Aav 07.03.1900 21.03.1939 25.03.1939

 

Eevald Aav (1900 - 1939) helilooja ja koorijuht.

Sünd. 7.03.1900 Tallinn

Surn. 21.03.1939 Tallinn

Evald Aav sündis 1900. aastal Tallinnas. Jäänud varakult orvuks, teenis ta poisina elatist sadamakantseleis ning käis õhtukoolis. Muusikalembus viis ta 16-aastaselt ESTONIA ooperikoori, kus ta töötas aastatel 1916-1926. Kümne aasta vältel uuris ta usinalt ooperipartituure ning õppis ooperit ja lava "seestpoolt" tundma. Samal ajal alustas ta ka klaveriõpinguid. Õppis eraviisiliselt klaverit Helmi Viitol-Mohrfeldti juhendamisel ning muusikateooriat Anton Kasemetsa juures.  Edasi astus TALLINNA KÕRGEMASSE MUUSIKAKOOLI ning lõpetas selle 1926. aastal kompositsiooni erialal (professor Artur Kapi klassis). Kiiresti sai Aavast silmapaistev dirigent: aastatel 1924-1927 juhatas ta Tallinna Sõjakooli koori ja orkestrit, 1929-1936 Ülemaalise Noorsoo Ühenduse Tallinna osakonna segakoori, 1934-1939 meeskoori EESTI LAULUMEHED ning 1937-1939 Tallinna Koolinoorsoo Muusika Ühingu segakoori. Väga edukas oli Aav laulupäevade juhina, XI üldlaulupeol oli ta meeskooride üldjuht ning ka mitmete laulupäevade juhiks. Aav osales silmapaistva organisaatorina väga paljude muusikaelu puudutavate küsimuste lahendamisel: aastatel 1932-1939 töötas ta AUTORIKITSE ÜHINGUS, 1930-1939 ajakirja MUUSIKALEHT toimetuses, 1932-1936 Eesti Kultuurkapitali helikunsti sihtkapitali kirjastusfondis ning kuulus 1930-1939 EESTI LAULJATE LIIDU juhatusse. Aava tunti kui terase mõtlemise ning lakoonilise ja täpse jutuga head kõnemeest. Evald Aava peateost, ooperit VIKERLASED (1928), peetakse esimeseks eesti rahvuslikuks ooperiks. See esietendus ESTONIAS 8. septembril 1928. aastal. Peategelaste psühholoogilisele draamale annavad tagapõhja ajaloolised sündmused - 1187. aastal toimunud eestlaste sõjaretk Rootsi ja Sigtuna linna hävitamine. VIKERLASED muusika on aastakümneid veedelnud nii esitajaid kui ka kuulajaid oma laululisuse ja helikeele rahvusliku värvinguga. Aav oli aastaid töötanud ESTONIA ooperikooris ning kokkupuuted romantilise itaalia ooperiga õpetasid teda armastama emotsionaalset ja väljendusrikast meloodiat. Ehkki Aav ei kasutanud rahvaviise andis tema huvi rahvalaulu vastu kogu teosele rahvusliku ilme. Teosel oli üsna suur menu. Aavast sai korrapealt kangelane ja tunnustatud helilooja. Esmalavastust mängiti 22 korda ning seda oli omas ajas ja oludes ebatavaliselt palju. Edu julgustas teisigi heliloojaid selle žanri poole pöörduma. VIKERLASI on lavastatud korduvalt ja selle üksiknumbreid esitatakse tihti kontserdilaval.
E A loomingust moodustavad kaalukama osa koorilaulud - ta on kirjutanud ligi 50 sega-, nais- ja meeskoorilaulu, mitmeid on võetud üldlaulupidude ja muusikapäevade kavva (nt. LAULIK, HOMMIK, ME OLEME PÕHJAMAA LAPSED jt.. E A laulud on pälvinud ka auhindu koorilaulude võistlustel. On loonud ka sümfoonilist ja kammermuusikat, tema helikeelele on omane meloodiarikkus.
 E.Aav oli abielus lauljatar Ida Loo-Talvar´iga. A1943. aastal asutas E.Aava õde Frida Rukki Tallinna Konservatooriumis EVALD AAVA NIMELISE STIPENDIUMI, mille sai esimesena Heimar Ilves.
Andmed: http://www.emic.ee/?sisu=heliloojad&mid=32&id=112&lang=est&action=view&method=biograafia

 

Evald Aava haud.

 

Loe lisaks...