• Maetu otsing


  • Kalmistu otsing


Arnold Akberg(1894-1984)
Kultuurilooline haud 1156   (Kunstnik)
Tallinna Metsakalmistu, V, KU, 62, kirstuplats
Laadimine
Maetud
Eesnimi Perenimi Sünniaeg Surmaaeg Matuseaeg
Arnold Akberg 04.02.1894 07.10.1984 11.10.1984
Linda Akberg 09.02.1979

 

Arnold Akberg (1894 - 1984) maalikunstnik.

Sünd. 04.02. 1894. Võipere k., Aaspere v.

Surn. 07.10. 1984 Tallinn 

A A sündis Virumaal külarätsepa perekonnas. Eelkoolid läbinud, asus õppima  1913.a. Rakvere Õpetajate  Seminari mille lõpetas  1917.a. Kunstnikuna peamiselt iseõppija, siiski käis A.Laikmaa ateljeekoolis ja  Riigi Kunstööstuskooli õhtustel kursustel. Töötas enamasti kogu aeg õpetajana. 1923.a. esineb esimest korda Eesti Kujutavate Kunstnikkude Keskühingu sügisnäitusel ja sellest alates  osaleb pidevalt EKR-i näitustel. 1923 aastal asutati Tartus Eesti Kunstnikkude Rühm (EKR). Esialgu olid seal Ed.Ole, Jaan Vahtra ja Fr. Hist. Oma õige näo ja tähenduse omandas rühm aga 1924.a. kui sinna  astusid A.Akberg, Hend. Olvi ja Mart Laarmann, viimast peeti  rühma ideoloogiks. Igal juhul oli Akberg, kes elas nagu Laarmangi kõrge vanuseni, sellest seltskonnast kõige järjekindlam. Seepärast ongi tema biograaf Viivi Viilmann nimetanud teda Anderseni muinasjutu põhjal “vankumatuks tinasõduriks. 1928.a. olid  A A tööd eksponeeritud juba Berliinis. A A oli tugevate professionaalsete eeldustega kunstnik, tugeva  kompositsioonitunnetusega. Ükskõik milliseid formaalseid ülesandeid ta endale püstitas, orienteerus ta  vormide ülesehituses pildipinnal vabalt ja kergelt. Seepärast mõjuvad tema kompositsioonid elavalt. Vormid ja pinnajaotused kasvavad üksteisest välja nagu iseenesest ja seostuvad orgaaniliselt. Elavat ja kergelt liikuvat põhirütmi aitab toonitada rohke diagonaaljaotuste, ühendavate kaarjoonte ning detailselt liigendatud kujundite kasutamine kompositsioonis.  Näitena võib tuua  teoseid  nagu VABRIK,  DAAM LAPSEGA, KATUSED või mitmed ruumikompositsioonid – kõigis neis domineerib rõõmsameelne ja dünaamiline  elutaju.  Seda kõike aitab toonitada tema mažoorne värvigamma säravpuhaste kollaste, siniste ja punaste toonidega. Kohati leiavad meie kunstiteadlased tema loomingus paralleele, ehk ka mõjusid, prantslaselt Leger´t. Aga AA loominguline fantaasia on intensiivne ja väljendustahteline, see ei piirdu  eeskujude varieerimisega. Aastate möödumisel vaheldusid nõuded, muutusid moed ja suundumused meie kunstis.  A A jäi aga iseendaks. AA kuulub meie kunstielus kõige järjekindlamate kubistide hulka. Töötas erakuna, avalikust kunstielust tasapisi eemaldudes, (põhitööna õpetajana töötades) võitles ta mitte sõnades vaid  just oma loominguga meie kunsti vaimsuse avardamise ja üldinimlikkuse eest meie kunstis.
Akbergi päevikutest selgub, et mõne maali kallal töötas ta aastaid. Tavavaatajal on seda raske mõista: mis siin ikka kaua nikerdada, maal on poolabstraktne ja nagu joonlauaga tehtud, veidi värvi rulliga peale ja asi valmis. Kuid teades Akbergi töömeetodit, saab sellest pingutusest aru: motiiviotsingud, kavandid, nende lõikamine ja sättimine ideaalse kompositsiooni saavutamiseks, siis lõuendi valimine, kruntimine, värvide segamine, nende kiht-kihilt katmine. Perfektsionist oli ta kindlasti. Nendes lõikamistes ja sobitamistes võib leida sarnasusi rätsepatööga, seda enam, et kunstnik oli pärit rätsepa perekonnast. Muide, nagu ka Akbergi geomeetrilise abstraktsionismi edasiarendaja Leonhard Lapin.

Andmed: K.Laane ERAARHIIV (nekroloog); EE 14 kd, Tallinna, 2000; EESTI KUNSTI AJALUGU I/II kd , Tallinn, 1977.; V.Viilmann ARNOLD AKBERG; Tallinn, 1991.; EESTI KUNSTI AJALUGU 5kd, Tallinn, 2010.