| Eesnimi | Perenimi | Sünniaeg | Surmaaeg | Matuseaeg |
|---|---|---|---|---|
| Oskar | Erikson | 19.02.1910 | 04.03.1993 | 09.03.1993 |
Oskar Erikson (1910 – 1993) korv- ja võrkpallur ning kergejõustiklane
Süninud. 19.veebruaril 1910 Tartus
Surnud 04.märtsil 1993 Tallinns
Lõpetas 1930.aastal Tartus õhtugümnaasiumi, õppis TÜ majandusteaduskonnas ja Kehakultuuri Instituudiss. Kergejõustikku hakkas harrastama 1924.aastal. Võitis 1929–1939 Eesti meistrivõistlustel 15 medalit, sealhhulgas 10 kettaheites, neist 3 kulda. Parandas aastatel 1936–1937 2 korda Eesti kettaheiterekordit. Võitis 1931.aastal heidete kolmevõistluses Riia linnavalitsuse rändkarika. Kuulus korvpallis aastal 1937 ja 1939 Euroopa Meistrivõistlustel 5.koha saanud meeskonda ning võitis 1945.aastal NSV Liidu meistrivõistlustel Tallinna KALEVI meeskonnas pronksi. Rahvusvahelistel üliõpilasmängudel aastal 1933 ja 1937 võitis Eesti meeskonnas pronksi. Tuli võrkpallis aastatel 1930–1945 4 korda Tartu NMKÜ ja Tallinna KALEVI meeskonnas (lisaks 1948 lisaks SPARTAKI meeskonna treenerina) ning korvpallis aastatel 1934–1945 7 korda Tartu Naiste ja Meeste Kristliku Ühingu, Eesti Akadeemilise Spordiklubi ja Tallinna KALEVI meeskonnas Eesti meistriks. Kuulus kergejõustikus 13 ja korvpallis 33 korda Eesti koondisse. Töötas 1940–1941 Tartus DÜNAMO, aastatel 1944–1946 Tallinnas KALEVI ning aastatel 1946–1949 DÜNAMO ja SPARTAKI korvpallitreenerina. Pärast abikaasa arreteerimist pidi treeneriametist loobuma ning oli Jõhvis ja Keilas kaubandustöötaja. Aastast 1957 töötas TEGURIS (hilisem POLÜMEER) kummeerijana ja osales konsultandina korvpallide tootmises, hiljem töötas kümmekond aastat AGRO aiandis valvurina. Kuulus aastatel 1946–1949 EESTI KORVPALLISEKTSIOONI presiidiumi.
Oskar Erikson oli abielus tuntud kergejõustiklase Lydia Erikson-Raudsepaga, kes oli 19 korda Eesti meister. Nende poeg oli tuntud sportlane Enn Erikson, Oskari vend oli aga Voldemar Erikson.
Andmed: ESBL, Tallinn, 2001;