• Maetu otsing


  • Kalmistu otsing


Helmi Einer (1940.a. Einre) (1888 – 1968) lauljanna
Kultuurilooline haud   (Muusik)
Tallinna Metsakalmistu, V, TL, 2/11, kirstuplats
Laadimine
Maetud
Eesnimi Perenimi Sünniaeg Surmaaeg Matuseaeg
Helmi Einre 01.01.1888 08.10.1968 11.10.1968

 

 

Helmi Einer (1940.a. Einre) (1888 - 1968) lauljanna

Sünd.01.01.1888 Alatskivi v.

Surn. 08.10.1968 Tallinn

Sündis  ehitusmeister Al.Ess´i tütrena. Üldhariduse omandas Oudova linna tütarlastekoolis. Lauluarmastuse sai kaasa kodunt kuna isa harrastas koorilaulu. Laulmist õppis hiljem Peterburis, kus  Panina ja  Selitskaja juures edenesid lauluõpingud  tulemusrikkalt,  ja Roomas.  Abiellus 1910.a. August Einer´iga,  nad elasid 1912.a.-ni Peterburis.  A E sai ESTONIA teatrisse töökoha ja  Helmi kutsuti sinna lauljaks. Debüteeris Anna osas Leo Falli operetis  ARMAS AUGUSTIN. Edasi jätkaski operetiprimadonnana. Aga HE enda sõnulhuvitas teda ooper. Ta asus  salamahti õppima Violetta osa. Oma kavadest rääkis vaid R. Kull´ile. Kui  Peterburist naases B.Hansen muutus TRAVIATA lavaletoomine juba  reaalsemaks. 25.09.1918.a. toimuski etendus ja ainult eestlastega (selajal laenati tihti soliste Peterburist ja Soomest). Arvustused, õieti lühikesed märkused ajalehtedes, olid positiivsed. Leiti et H E Violettańa, A.Sällik Alfredona ja B.Hansen  Germont´ina " osad leidsid kõigiti korralikku täitmist". Aga  Eesti teatrile oli see oluline kuna saadi see mis puudus - oma ooper.  See kõik läks küllalt raskelt. H.Einer kirjutab oma  hirmsat ärevust enne etendusi,  kuidas seda ärevust tuli kogu jõudu kokku võttes maha suruda. Muidugi tuli teha pidevalt  suurt tööd ja samal ajal ooperirollide harjutamisega tuli mängida operettides. Noorte  lauljate enesetäiendamised olid ju noores vaeses riigis küllalt juhuslikud. H.Einerigi esimene  Itaalia reis  1920.a. toimus rootsi ja eesti  ärimeeste omavahelise  korjanduse toel. 1923.a. läks ta Itaaliasse koos kahe kolleegiga, aga siis juba ESTONIA  toetusel.  Kahe Itaalia sõidu vahepeal õppis aga H.E  ära nii Aida kui Amnerise osa  Verdi AIDAS.  Lauljate nappuse tõttu tuli teha ka taolisi pingutusi ja HE sai sellega hakkama. Isegi lühikeses arvustuses märgiti et  pr.HE-l oli kõige keerulisem, kuna tal tuli sopranina mezzo-soprani partiid  laulda. Lavastaja oli K.Jungholz ja Radamest laulis Karl Ots.  Verdi TRAVIATA ja  AIDA jäidki HE lemmikuteks, 1925.a. lisandus neile veel nimiosa TOSCA -s. H E laulis ESTONIA koosseisus 20 aastat (1912-1932). Tema viimane roll oli Jaroslavnana Borodini VÜRST IGORIS. HE laulis  pea 60 osas. Võiks nimetada ooperiklassika rolle Elsa LOHENGRINIS, Elisabeth TANNHÄUSERIS, Senta LENDAVAS HOLLANDLASES, nimiosa MANONIS,  Leonora TRUBADUURIS, Amelia MASKIBALLIS, Santuzza TALUPOJA AU-S, Desdemona OTHELLOS, Liisa PADAEMANDAS,  Marina BORISS GODUNOVIS, Tatjana JEVGENI ONEGINIS. Operettidest nimetagem  vaid mõned kus ta laulis peaosa: SILVA, MARIZA, NAHKHIIR, MUSTLASPARUN, BAJADEER, LÕBUS LESK. Samal ajal laulis ta ka kontserdisaali lavadel nii Eestis kui  ka Itaalias, Rootsis , Soomes jm. Kõikjal kiideti HE suurt, värsket häält, puhast intonatsiooni. Viimistletud soliidne kool kostus ta häälest, see tegi ta esinemised kunstiliselt väljapaistvaiks. H E lahkus lavalt varakult ja alustas pedagoogitööd Tallinna konservatooriumis. Seal teotses ta 1936.a-ni. Tema  nimekaimad õpilased olid M.Taras, A.Rinne  jpt. Tegutses  1957.a.-ni ESTONIAS hääleseadjana. A.Rinne meenutab HE kaunist sooja häält, meenutab teda hea  Wagneri lauljana, sama mäletab ka M.Möldre. Hea huumorimeelega, sõbralik ja tasakaalukas inimesena. P.Pinna hindab teda nii ooperi- kui operetiprimadonnana.  H E  oli vaieldamatu  suurkuju ESTONIA lauluteatris.

Andmed: ESTONIA LAULUTEATRI RAJAJAID, Tallinn, 1981; P.Pinna MINU ELUTEATER...., Tallinn, 1995; A.Üksip MÄLESTUSED; M.Möldre EESRIIE...., Tallinn, 2010;   http://www.temuki.ee/arhiiv/2004/02/04veb_t02.htm

 

 

Loe lisaks...