• Maetu otsing


  • Kalmistu otsing


August Englas (1925 – 2017) maadleja ja maadlustreener
Kultuurilooline haud
Tallinna Metsakalmistu, V, SV, 24/5, kirstuplats
Laadimine
Maetud
Eesnimi Perenimi Sünniaeg Surmaaeg Matuseaeg
August Englas 15.01.1925 21.03.2017 28.03.2017
Linda Englas 26.07.1930 23.08.2006 26.08.2006

August Englas (1925 – 2017) maadleja ja maadlustreener
Sünd. 15.01.1925 Pühajärve v.
Surn. 21.03.2017 Tallinn
August Englas sündis Tartumaal talupidajate peres. August Englas hakkas aktiivselt maadlusega tegelema sõjajärgsetel aastatel Tallinnas, on olnud ka  Kristjan Palusalu õpilane. Lõpetas 1951 Leningradis kõrgema treenerite kooli. August Englase puhul tuleb rääkida mitmest saatuse keerdkäigust. 1944. aasta suve lõpus oli ta pärast külasepa rindeleminekut kodukandis viljapeksul nii-öelda A ja O. Kuid siis saabus tallegi kutse sõjaväeteenistuse kontrollpunkti. Ta sai vallast kirja,  kus paluti teda kui viljapeksumasinisti sõtta mitte võtta, aga eesti ohvitser ütles, et just selliseid on vaja ja ta võeti vene sõjaväkke. Ees ootasid ülirasked katsumused. August Englas sai sõjas kaks korda haavata. Esimest korda Saaremaal pärast põrgulikku Tehumardi lahingut, miinikild tabas teda pähe. Teist korda sai August haavata 1945. aastal Lätis, kus teda tabas snaiprikuul. Kõigest sellest ta aga paranes  ja  väljus endisest  tugevamana. August Englase maadluspotentsiaali märkas 1946. aastal Ernst Haiba. Maadlust hakkas harjutama samal aastal Tallinna KALEVIS  Boris Sülluste ja Edgar Puusepa juhendamisel. Niimoodi astus Englas suures spordis esimesed sammud. Maailmas valitses ta poolraskekaalus kuus aastat. Silmapaistev karjäär algas 30. mail 1949, kui ta võitis NSV Liidu meistrivõistlustel vabamaadluses kuldmedali. Sai 1952 Helsingi OM-il vabamaadluses poolraskekaalus 4. koha, tuli 1953 Kreeka-Rooma ja 1954 vabamaadluses maailmameistriks.  See on meie spordis ainulaadne saavutus.  Võitis 1949 ja 1951 ülemaailmsetel üliõpilasmängudel Kreeka-Rooma maadluses ning 1953 rhv noorsoo- ja üliõpilasfestivalil vabamaadluses kulla. Oli vabamaadluses 5-kordne (1949–52, 1954) ja Kreeka-Rooma maadluses 2-kordne (1951, 1953) NSVLiidu meister. Sai NL-i meesk mv-tel Kreeka-Rooma maadluses 1948 pronksi ja 1951 hõbeda ning vabamaadluses 1956 pronksi. Tuli 4 korda vabamaadluses (1948, 1952, 1957, 1959) ja 3 korda Kreeka-Rooma maadluses (1948, 1952, 1955) Eesti meistriks.  August Englas kuulub kolme maadleja sekka, kes on tulnud maailmameistriks mõlemas maadlusstiilis.
Ta oli NSVLiidu teeneline meistersportlane 1953.a-st. Augus Englase andmed: pikkus-182 cm, kaal- 90 kg. 1955. aastal nihestas ta teiste sportlastega nalja tehes õla, mis pandi küll kohe paika, ent paranemise asemel hakkas õlg hoopis kärbuma ja August Englase karjäär tippsportlasena oligi sellega läbi. Temast sai Eesti koondise treener ning kuna amet nõudis ka võtete ettenäitamist, hakkas  August Englas tasapisi uuesti harjutama, tulles veel mitmel aastal Eesti meistriks.
August töötas 1957–1980 Tallinnas TÖÖJÕURESERVIDE maadlustreenerina. Tegutses maadluskohtunikuna (1963 ülel kat). Oli 1994–2012 MAADLUSVETERANIDE ÜHENDUSE esimees. ENSV tnl sporditegelane (1975), KALEVI auliige (1963). EESTI SPORDIVETERANIDE  LIIDU auliige. EOK auliige (2008), EOK teenetemärk (2008). August Englas oli Tallinna aukodanik – 1996. aastal omistati talle linnale osutatud eriliste teenete eest Tallinna teenetemärk. Talle annetati Valgetähe IV klassi teenetemärk (1999), ta sai riikliku spordi elutööpreemia (2001).
Henn Põlluste meenutas, et ehkki August polnud tema treener olnud, suhtlesid nad tihedalt. H.Põlluste mäletab teda julge, rõõmsameelse ja reipana, kes oli alati kohal, juhtis edukalt veteranide tegevust. Eiki Nabi sõnul oli August Englas alati valmis noortele nõu ja jõuga abiks olema,  oli rahulik, julgustav ja süstis alati noortesse enesekindlust. E.Nabi tunnustab, et nii mõnigi August  Englase nõuanne on tedagi aidanud.  August kui  heitemaadleja õpetas, kuidas vastast lõksu püüda ja üle kavaldada. Pärast temaga rääkimist tundis E.Nabi ennast alati julgema ja enesekindlamana. Agust Englas käis kuni elupäevade lõpuni igal võimalusel võistlusi vaatamas ja osales muudel maadlusega seotud sündmustel.  Ta oli soe inimene, kes kutsus alati külla ja tahtis suhelda, rääkis tihti Eesti maadluse tulevikulst, pakkus välja mooduseid, kuidas maadluse  kandepinda laiendada. Tiit Lääne oma raamatus   iseloomustab August Englast  et temas oli "plahvatav" jõud ehk kiire reaktsioon. August Engls soovis, et see raamat annaks uutele tegijatele julgustust, õpetust ja innustust. Õpetaks alati ja igas olukorras väärikaks jäämist.
Lisaks maadlemisele tegeles August Englas noorena edukalt ka suusatamisega.
August Englas oli abielus. Tema tütar Malle Englas oli ka sporditegelane.
Andmed: ESBL, Tallinn, 2000; G. Kristjanson. EESTI RASKEJÕUSTIKU AJALOOST, Tallinn, 1973; T.Lääne AUGUST ENGLAS, Tallinn, 2010; T.Karuks 101 EESTI SPORDI LUGU, Tallinn, 2011; T.Karuks KAHEKSA KANGET. VALITUD SUHTLUSED, Tallinn, 2015;

loe lisaks....