• Maetu otsing


  • Kalmistu otsing


Aleksander Arder(1894-1966)
Kultuurilooline haud 1181   (Muusik)
Tallinna Metsakalmistu, V, TL, 15/8, kirstuplats
Laadimine
Maetud
Eesnimi Perenimi Sünniaeg Surmaaeg Matuseaeg
Aleksander Arder 19.09.1894 29.09.1966 03.10.1966

 

Aleksander Arder  

   Aleksander Arder (1894 - 1966) laulja ja pedagoog.

   Sünd. 19.09.1894 Lähtru v.

   Surn. 29.09.1966 Tallinn

   A.Arderi isa oli Väike-Lähtru õigeusukiriku köster. A A
  lõpetas 1914.a.  Riia vaimuliku seminari. Õpingute ajal külastas ta 
  teatreid ja kontserte.  Isa võimaldas peale seminari lõpetamist minna
  õppima  Varssavi ülikooli ajaloo-keeleteaduskonda.  Siin astus AA 
  kõrgetasemelisse  ukraina üliõpilaskoori bassilauljana. 1917.a. astus ta aga Peterhofi
  lipnikekooli.  Sealt läks I ilmasõtta vabatahtlikuna, haigestus tüüfusse ja tuli tagasi
  Eestisse paranema. Edasi tegeles ta laulmisega õppides laulmist1919- 23.a.  Itaalias ja
  Rootsis. AA oli laulja juba kodus karjapoisi ametit pidades. Laulis seminaris ja see saigi
  tema elu sisuks, aga ka meie ooperikunsti kujunemise alustalaks.  Tema elu oli laul ja
  tema laulus oli elu. Paberil olevad noodid oskas ta  koos sõnadega ellu äratada temale  omase  sugestiivsuse ja südamlikkuse ja sügavusega.  1919.a. kohtas ta  Poskade salongis  Liiva tn 8 (praegune Poska tn) J.Poska 18 aastast tütart Tatjanat kelle ta oma lauluga ära võlus. Varsti olid kihlused ja  1921.a. 20. juulil Haapsalu õigeusu kirikus laulatus. Peale pulmi  jätkas A A omi õpinguid Itaalias ja Rootsis. Tagasiteel kodumaale haigestus tema naine  Tatjana, jäi ravile Ungarisse ja seal sündis noorpaarile poeg Arpad. 1923.a. asus AA tööle ESTONIASSE ooperilauljana. Kahjuks  oli AA-l teatri läheduses kiusatus ja see oli kõrts.  Pinna, Sällik, Arder ja Hansen - neid tahtis iga seltskond näha peale  etendust oma lauas - raske oli ära ütelda. Joomine ja isegi narkootikumid tingisid et A A  abikaasa Tatjana Poska  lahutas ennast temast ja sõitis Prantsusmaale. AA- abiellus hiljem lauljatar Marta Rungi´ga.
AA debüüt ESTONIAS oli Silvio PAJATSITES. 1952.a. laulis ta ESTONIA laval viimast korda . Luigelauluks oli Gremin JEVGENI ONEGINIS.  Ta oli laval praktiliselt vaid  7 hooaega  aga jõudis selle ajaga teha  ära elutöö -laulda 35 osa. Tema võimas laul kõlas üle orkestri, ta hiilgas oma pehme ja laia "bel cantoga" ja oli lisaks veel suurepärane näitleja. Ka  helilooja J.Aavik nimetab  AA ESTONIA ooperitrupi kandvamaks jõuks - suur tundeküllus, sügav elamuste skaala, lai, jõuline temperament - need on tema tugevad küljed, eriti reljeefselt väljenduvad need omadused  BORIS GODUNOVIS. Viimast peab  J.Aavik, aga ka paljud teised, AA hiilgeosaks. AA püüdis iga osa puhul leida  vokaalse ja  artistliku külje  sünteesi. Ta oskas täpselt  edasi anda itaalia ooperimuusika meloodilist ilu ning vene  heliloojate  intonatsioonirikkust. Ta oli esimene šaljapinlike  tõlgitsusprintsiipide rakendaja eesti noore laulukunsti arenguteel. See loomingulise diapasooni avarus elas edasi tema õpilastes, eriti Tiit Kuusikus.AA-l jäi ka palju tegemata. Suurt tähelepanu nõudis pedagoogitöö mis algas 1928 a ja kestis pea tema surmani.  A A-l oli palju mittemõistmisi teatri  direktsiooniga kus oma osa mängis ka AA keevaline temperament.
Pedagoogilisele tööle asununa esines ta peamiselt kontsertidel, ooperirolle jäi vähemaks. Aeg-ajalt ta siiski esines, teatud osades oli ta siiski asendamatu. Näiteks nimiosas VÜRST IGORIS.  AA hakkas innukalt koostama oma  elukroonikat. Tema  pedagoogilises töös olid olulised  õpilastel lahtilaulmisel õige kõlavuse saavutamine ja looduslike eelduste maksimaalne esiletoomine. Väga suurt rõhku pani ta hingamisharjutustele. Oma  pedagoogitöös oli ta maksimalist. Omaette peatükk oli tema kontserttegevus II ilmasõja ajal, üle  600 esinemise NSVLiidu erinevais paikades. Ta astus ka NLKP ridadesse ja oli Konservatooriumi partorg. AA külmetas sõja ajal oma jalad ja tal amputeeriti 1961.a. mõlemad jalad (gangreen). Sellest hoolimata jätkas ta töötamist.  Olulised saavutused  olid H.Krummile Itaalias õppimisvõimaluste saavutamine ja AA-le enesele annetati lisaks 1951 a antud professori nimele  Eesti NSV rahvakunstniku aunimetus.

Andmed: ESTONIA LAULUTEATRI RAJAJAID, Tallinn, 1981; JAAN POSKA OMA JA MEIE AJAS, Tallinn, 2010; A.Arder KUS ON ARPADI KUNINGAS, Tallinn, 1992; H.Kõrvits TIIT KUUSIK, Tallinn, 1963.

.

 

.

Aleksander Arderi haud