Otsi maetut:

Priidu Aavik (1905 – 1991) maalikunstnik
Kultuurilooline haud
Metsakalmistu, U, KU2, 1/2, kirstuplats
Laadimine
Maetud
Eesnimi Perenimi Sünniaeg Surmaaeg Matuseaeg
Helmi Aavik 09.05.1903 22.02.1990 28.02.1990
Priidu Aavik 22.04.1905 22.04.1991 26.04.1991

Priidu Aavik (1905 – 1991) maalikunstnik 
Sünd. 22.04.1905 Novgorod
Surn. 22. 04.1991 Tallinn
Priidu Aavik sündis kooliõpetaja Eduard Aaviku üheksalapselise pere viienda lapsena. Õppis Hageri kihelkonnakoolis. Kunstihariduse omandas 1920 ndail Ants Laikmaa ateljeekoolis ja 1934–1938 kunstikoolis PALLAS. PALLASES oli tema peamine õpetaja N.Triik. Ta oli ka kü-u PALLAS liige 1938.a-st.  1939.a. käis Priidu Aavik ennast Pariisis täiendamas.  1941.a. mobiliseeriti ta  Punaarmeesse,  kuulus Jaroslavli eesti kunstnike kollektiivi. Priidu Aavik oli peale sõda  Eesti Nõuk. KL asutajaid ja oli ka mõnda aega juhatuse esimees.  Oli a-il 1944-1945 Tartu Rkl.Kunstiinstituudi direktor,  siis Tallinna KF-esimees. 1950 ndate alguses oli ta  Üleliidulise Põllumajandusnäituse Eesti paviljoni ja  mitmel ajal ENSV Rahvamajandusnäituse peakunstnik. 1965.-st oli ta ENSV teeneline  kunstitegelane.  Tema varases loomeperioodis on kokkupuutepunkte mere-ja rannamotiivide maalijate R.Uutmaa ja R.Sagritsa temaatikaga. Ta viljeles kompositsiooni, portreed,  natüürmorti ja maastikku,  enam huvi  ja eeldusi näis  olevat figuraalkompositsiooni loomiseks. Sellest annavd märku tema  sellised tööd nagu PÜÜNISTE RANDA KANDMINE (1936) ja VÕRGUPARANDAJAD (1939) . Lisaks maalile õppis ta ka  sügavtrükitehnikaid ja tema kuivnõelas teostatud eksliibriseid iseloomustab lõikejoone peenus ja õrnus. Sõjast naasnuna  huvitasid teda sõjateemad, ta loob kompositsioonid PARTISANI MATUS (1945)  ja PARTISANID RETKEL (1955). Neile liituvad teemad, mis seotud kodulinna taastamisega ja  1905.a. revolutsioonisündmustega.  Neid töid  iseloomustab detailirikas kujutav laad ja maalilises käsitluses teatud kuivus.  Üllatav murrang toimub tema loomingus 1960-ndate aastate alguses.  Sissejuhatuseks sellele loob ta mitmed vabamas maalilises teostuses maastikud, nende hulgas NSVL  põhjarajoonidest Hibiinidest jm.  Õnnestunud on tema 1960-ndate alguses loodud Atlandi retke etüüdid,  samuti  Aafrika rannikule toimunud reisi muljete baasil loodud maalid ja joonistused, kus on tunda ookeni rahutut dünaamikat ja raske meremehetöö romantikat. Tööd on teostatud hoogsas maalilises tehnikas ja neis on eriline värvivärskus. Nende etüüdide põhjal loob ta viimistletud maale nagu  FUGLE  FJORDIS, HEERINGATE  TRIIVPÜÜK, LOOJUV PÄIKE ja  TRIIVPÜÜK ULGUMEREL. Suviti armastas  Priidu Aavik maalida  Prangli rannakalureid ja sealset elu-olu. Selle kõige kõrval tegeles ta organisatoorse tööga ja 1965.a oli tal personaalnäitus Tallinnas.
Priidu Aavik oli abielus kunstnik Salome  Trei õe  Helmi Treiga.
Andmed: EKABL, Tallinn, 1996; EESTI KUNSTI AJALUGU,1- 2 kd, Tallinn,1970/1977;

 Loe lisaks.....