• Maetu otsing


  • Kalmistu otsing


Eduard Einmann (1913-1982) kunstnik
Kultuurilooline haud   (Kunstnik)
Tallinna Metsakalmistu, V, KU, 71, kirstuplats
Laadimine
Maetud
Eesnimi Perenimi Sünniaeg Surmaaeg Matuseaeg
Eduard Einmann 23.01.1913 27.10.1982 30.10.1982
Margarita Einmann 06.11.1918 26.12.2010 08.01.2011

 

 

Eduard Einmann (1913 - 1928) graafik ja maalikunstnik
Sünd. 23.01. 1913, Läänemaa

Surn. 27.10.1982 Tallinn

Õppis aastast 1928 Riigi Kunsttööstuskoolis, lõpetas selle 1934.a.. Jätkas õpinguid 1938 Riigi Kõrgemas Kunstikoolis , kust ta sai tugeva kooli joonistamises õpetajate A. Janseni ja P. Raua juhendamisel . Hiljem õppis veel J.KOORTI nim. Riigi Rakenduskunsti koolis mille lõpetas 1941 dekoratsioonimaali erialal. Kuulus 1942. aastal Jaroslavis kokku koondunud eesti kunstnike kollektiivi, ning osales sealsetel näitustel. Tagasi Eestisse tulles sai Einmannist Tartu Riikliku Kunstiinstituudi õppejõud ning 1948-1951 selle direktor. Aastast 1963 vabakunstnik.Näitustel hakkas esinema aastast 1934. 
Mainima peaks tema 1945.a. portreedenäitust, siin on suur osa litograafiad. Eredamad on MEDÕDE ja LÖÖKTÖÖLINE milledes kunstnik püüab uudselt avada tööinimese sisemist olemust. 1947.a. on olulised tema Armeenia reisi ainetel loodud joonistused. Sellel ja ka teistel reisidel jääb kunstnik truuks portreežanrile. Eriti võluvad on ta lasteportreed ARMEENIA POISS, ARMEENIA TÜTARLAPS, MARGUš jt.
EE portreemaneer kujuneb 40. a lõpuks täielikult välja ja temal ei tule üle elada 40/ 50 aastate piiril seda kriisi mida tuli üle elada neil graafikuil kelle individuaalsus nõudis suuremal määral tinglikkust. Tõsi, ka EE joonistuste stiil muutus kuivemaks, karakteerimisvõtted jahedamaks, aga portreteeritavad säilitasid oma loomuliku elulisuse, sots. jaa prof. jooned ei summuta nende individuaalsust. 1945/55 on kunstnikul loominguline tõus. Valmivad portreed kolhoosnikest, intelligentsi esindajatest ja Taga-Karpaatia inimestest. Mainida võiks V.VÄLI, A.KAASIKU, A.TALVI j A.SUURORU portreid kus kunstnik on suutnud lisaks välisele sarnasusele olla ka psühholoogiliselt veenev. Need portreed tähistavad tema loomingulist küpsust. E E siiski ei loobu värvidest, ta viljeleb 50.a. lõpul ka pastelli, akvarelli ja monotüüpiat: ÕHTUNE SAMARKAND, ABIKAASA PORTREE, LILLED jt. Edasi väärib tähelepanu tema pöördumine sügavtrükitehnikate poole milles on teostatud tema Egiptuse reisil teostatud tööd. Peamiselt on need kiirelt ja tabavalt teostatud joonistused lihttöölistest ja maa vaesemast elanikkkonnakihist. Kunstnik omandas kiiresti ja kergelt paljud metallplaadi töötlemise võtted: akvatinta, kuivnöela jt. Neis töödes on tunda ka kerget E.Wiiralti mõju. Siiski oma hilisemais töödes läheneb kunstnik laadile mis talle omane 50.-aastate keskel. Selles laadis loob ta näitlejate I.EVERI, O.TINN´I, A.LAUTERI ja kommunistide A.HENDRIKSONI, J.TELLMANI, J.SEMPERI jt portreed. Neis töis toob ta esile karakteri näo plastilise modelleeringu kaudu. EE on loonud paljude nõuk. ajal elanud tuntud inimeste portreedegalerii.
Kokkuvõtvalt E.Einmann oli sõjajärgsetel kümnenditel esinenud eelkõige tugeva portreejoonistajana, ent ta maalis selle kõrval pidevalt, eksponeerides oma õlimaale peamiselt isikunäitustel. Tema maale iseloomustab hele koloriit, milles domineerivad külmad rohekad, sinakad toonid. B.Bernstein on kirjutanud. 1956.a. lühimonograafia EDUARD EINMANN.
1963.a. anti E.Einmannile ENSV rahvakunstniku aunimetus.

 Andmed:  http://www.e-kunstisalong.ee/?e=teosed&a=153; http://www.allee.ee/allee.php?module=35&op=2&lang=et&pid=4436; EESTI KUNSTI AJALUGU 2 köide, Tallinn, 1970;

Loe lisaks...