• Maetu otsing


  • Kalmistu otsing


Oskar-Adolf Kuningas (1911 – 1997) kirjandusteadlane, kultuuriloolane, tõlkija
Kultuurilooline haud   (Kirjanik)
Tallinn Rahumäe kalmistu, V, KV I/IV, 40-1, kirstuplats
Laadimine
Maetud
Eesnimi Perenimi Sünniaeg Surmaaeg Matuseaeg
August Helmere 03.03.1881 24.11.1943
Tiina Helmere 04.04.1882 13.10.1957
Karin Kuningas 28.10.1995
Olaf Kuningas 21.05.1983
Oskar Kuningas 15.07.1911 09.03.1997 13.03.1997

Oskar-Adolf Kuningas (1911 – 1997) kirjandusteadlane, kultuuriloolane,  tõlkija
Sünd. 15.07.1911 Kilingi v.
Surn. 09.03.1997 Tallinn
OK sündis Lavi koolimajas Kilingi vallas kooliõpetaja pojana. OK lapsepõlv ja noorus on möödunud Läti piiri äärses Jäärjas. Sealsamas külas algatsid noored Leida Rosenblatt(eestindatuna Epp Kaidu), Kaarel Ird, Ernst Toodo, Oskar Kuningas ja J. Reimaste mitmeid teatrietendusi.
Sealtsamast külast sai OK kokkupuute ka Läti keele ja kultuuriga. OK õppis Jäärja-Alliku algkoolis, siis juba  Saarde khk- koolis. Õpingud jätkusid Pärnus, 1925-28 sealses kaubanduskoolis. 1929.a õppis ta Tallinna kolledžis. 1935-40 tegutses kutselise ajakirjanikuna Tallinnas ja Pärnus.  1930.a-te algul kirjutas proosat, mida aga ei avaldatud. Arvustajategevust alustas 1935.a. 1940.a. oli Pärnu linnaval. haridusosak.  konsulent  ja 1941. teater ENDLA dramaturg. 1941.a oli saksa okupantide vanglas nn Beti aidas vangis, peale vabanemist Jäärjas. 1943.a. suunati  OK Paidesse, kus tegi kaastööd JÄRVA TEATAJALE. Oli 1944-47 Paides JÄRVALASE  vast.sekretär. Andis sellele ajalehele kirj. ilme, avaldades seal tihti kirjandusloolisi kirjutisi. 1947-48 töötas juba Tallinnas TALURAHVALEHE  kultuuriosakonnas ja 1949.a. oli SIRBI ja VASARA teatriosak. juhataja. Ka oli OK 1948-49 riikliku teatriinst-i lektor. 1950.a arreteeriti poliitilise süüdistusega. Selle korraldas OK-le tema esimese naise E K.(Reinla) osavõtul kommunist Max Laosson (oli 1950-53 ENSV Kunstide Valitsuse juhataja). 1950-55 viibis OK Valga, Narva ja Vasalemma vangilaagreis. Pärast vabanemist oli kutseline literaat Tallinnas, kusjuures alul oli tööd raske leida. Hankis tõlketöid tuttavate kaudu, kellede nime all ka tõlkis (näit. H.Vanaveski jt). 1976-78 luges ped.instituudis raamatu ajalugu. Tallinnas kirjutas OK rohkesti kirjand. artikleid ja  retsensioone Tallinna perioodikale, veel enam aga rajoonilehtedele. OK spetsialiseerus biograafilisele ja kodu-uurimuslikule ainele, ka kirjutas ta palju juubeliartikleid. Teatri alal on ta peale arvustuste avaldanud lühimonogr.ANDRES SÄREV (1977) ja kogumiku EPP KAIDU KAASAEGSETE MÄLESTUSTES (1982). OK on avaldanud brosüüri KIRJANDUSLIKKE MATKARADU EESTIS(1984). OK õppis just vangilaagrites võõrkeeli, kuna viibis seal arreteeritud haritlaste seltskonnas. Tõlkis saksa, vene, prantsuse ja läti keelest. Debüteeris tõlijana A. Franki PÄEVIK-´uga (1958). Tõlkinud R.Blaumanise KEVADISED HALLAD, TULES,A.Upits VALIK NOVELLE, I.Kalninši  RAINIS JT. OK suurtööks oli klassik A.Upitsi Robežnieksi-sarja tõlkimine (4 teost). Tõlkis saksleste H.Hesse, F.Grillparzeri, W.Hauff´I jt teoseid. OK kreedo- olla alati vastu võimu  kõikeühtlustavale suruvale ideoloogiale! Alati meenutada unustamasunnitut! OK oli 1963.a TLM kodu-uurimise ringi liege, kus esines sisukate ettekannetega. Juhatas Tallinna M.Gorki nim. Keskraamatukogu kodu-uurimise ringi. Oli juhtivalt tegev Eesti Raamatuühingus. Andis  juhiseid ja konsultatsioone uurijatele. Juhendas ja retsenseeris aastaid sisuliselt ja õpetavalt õpilaste kodu-uurimuslikke ja muinsuskaitsealaseid uurimistöid. Koostas huvitavaid kirjanduslikke ekskursioone, koostas marsruute. OK on teinud üle paarisaja kirjandussaate radios ja televisioonis, rääkinud mälestusi vangilaagreist. OK pani ka alguse oma perekonna maledünastiale. Ta õppis maletama juba kümneaastaselt vanema venna Harry juhendamisel. 1925. aastal sai OK Pärnu koolinoorte turniiril kolmanda koha ja 1926. aastal oli kolmas ka Pärnus toimunud 6. vabariiklikel koolinoorte esivõistlustel. OK parimaks saavutuseks jäi aga esikoha jagamine Eesti meistrivõistluste poolfinaalis 1944. aastal koos Alexander Hildebrandiga. OK õpetas vangilaagreis kaasvange maletama, aitas koostada raamatut MALE EESTIS  (1965). OK oli kaks korda abielus. Esimene naine Elsa oli ajakirjanik,  neil oli tütar Merike (tuntud malemeister Merike Rõtova). Teine naine Karin oli raamatupidaja ja ka tõlkija. Nende lapsed olid Astrid (kirjanik Astrid Reinla) ja poeg Olaf  (füüsikaüliõpilane, kes surmas end, jälestades  nõuk. võimu poolt pealesunnitud sõjalisi õppusi). Andmed: EKL, Tallinn, 2000; M.Vilbaste TLM BIOGRAAFILINE TEATMIK, Tallinn, 2000; M.Kask isikl. saadud andmed;

 Loe lisaks...