| Eesnimi | Perenimi | Sünniaeg | Surmaaeg | Matuseaeg |
|---|---|---|---|---|
| Aleksander | Anneljas | 01.01.1940 | ||
| Elisabeth | Anneljas | 13.03.1958 | ||
| Kustas | Kikerpuu | 19.10.1937 | 20.10.2008 | 23.10.2008 |
| Egla | Kuusik | 14.11.1996 | ||
| Tiit | Kuusik | 23.10.1958 |
Kustas Kikerpuu (1937 – 2008) helilooja, dirigent ja pedagoog.
Sünd. 19.10.1937 Tallinn
Surn. 20.10.2008 Tallinn
KK sündis muusikaharidusega vanemate perre. VII klassis haaras noort KK-d raadiote ehitamise vaimustus ja ta tahtis peale VII kl. lõpetamist õppida raadiotehnikuks. Aga klassivennad rääkisid augu pähe ja ta läks koos nendega Reaalkooli. Seal tegi ta juba üheksandas klassis oma ansambli ja istus ise klaveri taga. Seda ta ei lõpetanud, soovides astuda muusikakooli. Esimesel katsel ei saanud sisse ja noor KK läks hoopis tööle. Ehkki tema pere elas päris jõukalt, kehtis nende kodus reegel, et ise tuleb hakkama saada. KK läks Ministrite Nõukogusse kellassepaks. Palga eest võttis KK klaveritunde ning järgmisel aastal astus muusikakooli. Seekord juba koorijuhtimisse. Kooli lõpetas ta kiitusega. Edasi tuli juba konservatoorium. Seal käis KK väga vähe, kuna õpingud ei rahuldanud teda. KK-l oli juba siis palju häid töökohti ja KK leidis, et tal pole eluaeg kõrgemat haridust vaja läinud.
KK töötas ENSV Riiklikus Filharmoonias muusikuna (1963–1964) lahkus vastuolud tõttu, Pirita restoranis pianistina (1965), Eesti Televisioonis muusikatoimetaja ja ansamblijuhina (1965–1976), Eesti Reklaamfilmi muusikajuhina (1976–1985) siia võttis KK Peedu Ojamaa ja tagas talle suurepärased töötingimused, Eesti Raadio kontsertorkestri ja bigbändi dirigendina (1985–1993, KK oli suurepärane dirigent, kui ta bigbändi ees seisis stoilise rahuga ja liigse vehklemiseta, aga kõik toimis nagu õlitatult ja iga mees teadis, mida teha), Georg Otsa muusikakooli õpetajana (1993–2002), hiljem andis loenguid Eesti Muusikaakadeemias. KK mängis nooruses T. Sal-Salleri ansamblis , mis käis koos trükikojas PUNANE TÄHT. Oli ka ansambli ADMIRAL juht ja orkestri LEVIMO dirigent. Olulisim oli siiski kõik see, mida tegi KK ETV-s, kus tema toimetatud HOROSKOOP (1968–1973), ENTEL-TENTEL (1968–1969), TRIKA-TREI (1970–1971), BIG-BÄND (1991), AHVATLUSTE TUND (1970) olid ülipopulaarsed ja neid saateid kuulati ja laule lauldi kõikides Eesti kodudes. KK oli Eesti esimene tõeline muusikaprodutsent, kes tegi absoluutselt kõik ise – lugude ja esinejate otsimine, arranžeerimine, vajadusel ise kirjutamine ja lõpuks oma ansambliga salvestamine – kas või kell kolm öösel. Oma loomingu puhul oli KK väga tagasihoidlik, kuigi nii mitmeidki tema laule ta enda tekstidele kuulab rahvas mõnuga veel aastakümneid. HOROSKOOBI saate puhul võttis KK eeskujuks soomlaste LISTA. Seal kõlasid Lääne viimaste nädalate poplood, mis olid juba soomlaste poolt ära arranžeeritud. Lood tulidki enamasti sealt. Hiljem aga esitati ka Eesti lugusid. KK mainis et tema “varastas” soomlastelt saate idee ja kandsin telesse üle, aga HOROSKOOBI ristiisa on ikka Andres Vihalem. Saates kõlanud lugude arranžeerija oli küll eranditult KK, samuti kirjutas ta ka laulude sõnad, selle saatega aitas ta kuulsaks saada lauljanna Helgi Sallol. Kirjutas või arranžeeris laulud MEIE KAKS, SUUDLUSE MA SAAN, MUL MEELES VEEL, KANNIKESED EMALE, SULLE KÕIK NÜÜD ÜTLEN, LÕPPENUD ON PÄEVAD, KORRAKS VAID jpm, kokku üle 200 laulu. KK süda kuulus jazzile.
KK kirjutas õpiku JAZZHARMOONIA (kust iga huviline võib saada algteadmisi sellest, kuidas akorde ritta panna just nii, et lõpptulemus igati soliidne oleks, edasijõudnutele midagi veelgi huvitavamat), mälestusteraamat jäi pooleli.
Ilmunud ON duubelplaat KK 48 PARIMAT LAULU (2007 Hitivabrik) Eesti Kullafondi sarjast. KK oli Valgetähe IV klassi ordeni kavaler. Elulõpul, KK raske haiguse ajal, küsiti temalt, et mis on tema elukreedo. Selle peale vastas KK et Eesti kultuur, millest tuleb küünte ja hammastega kinni hoida. Jazz on ju mujalt tulnud, aga meil võib olla oma jazz, Uno Naissoo ja teised, ning soomlased on seda ju tõestanud. Aga põhiline kreedo on ikka see, et kui midagi ette võtad, siis tuleb panustada nii palju, kui jaksad, isegi kui tervisega maksad. Ja KK maksis.
Andmed: EMBL, Tallinn, 1990; http://www.ohtuleht.ee/250641/kustas-kikerpuu-olen-muusikale-selja-pooranud;