Otsi maetut:

Gunnar Aarma(1916 – 2001) teadjamees, muusikapedagoog ja tõlkija
Kultuurilooline haud   (Pedagoog)
Rahumäe kalmistu, U, JU F, 8-6, kirstuplats
Laadimine
Maetud
Eesnimi Perenimi Sünniaeg Surmaaeg Matuseaeg
Eeva Aarma 23.10.1914 04.02.2016 04.06.2016
Gunnar Aarma 06.08.1916 12.02.2001 20.06.2001
Hans-Jüri Aarma 01.01.1941
Heljo Aarma 22.11.1915 10.02.2009 17.08.2009
Liisa Aarma 01.01.1950
Sulho Aarma 29.06.1987
Ingel Aluste 02.02.2004 02.02.2004 07.02.2004

Gunnar Aarma(1916 – 2001) teadjamees, muusikapedagoog ja tõlkija
Sünd. 06.08.1916 Tallinn
Surn. 12.02.2001 Tallinn
Gunnar Aarma sündis Tallinna vanalinnas auväärse tekstiilikaupmehe August ja lauljannast ema Elisabeth Abrami (eestist. Aarma) peres. Õppis Westholmi gümnaasiumis. Õppetööd võttis tõsiselt ja töötas põhjalikult. Juhtus, et koolis tegi sõpradega vahel ka poppi, teinekord sõitis  isa kingitud paadiga mõnda Helsingi restorani lõunat sööma. Oma esimesteks ning tähtsaimateks vaimseteks suunajaiks pidas Gunnar oma vanemaid, nende eeskuju. Oluline oli hiljem  isa sõber kirjanik Ed.Hubel´it, kes andis talle mõnisada raamatut sisaldava kirjandusnimekirja ja rõhutas, et kui noormees tahab elus midagi saavutada, siis lugegu hakatuseks need raamatud läbi, ja mitte lihtsalt lugegu, vaid nii, et loetut ka mäletab. Poisil olnud nende raamatutega alul küllalt raske, kuid hiljem lugenud peaaegu ööd-päevad läbi. 1941. aastal, mil Gunnar Aarma arreteeriti, jäi tema korterisse maha umbes 5500-köiteline raamatukogu! (hävis pea täielikult tema vangis olles). Gunnar õppis lapsena klaverimängu, hiljem konservatooriumis (ei lõpetanud) oli tema õpetajaks A.Lemba. Tartu Ülikoolis õppis ta majandust, mille lõpetas. Siis suundus Gunnar Aarma Euroopasse, esindades oma isa tekstiilifirmat, täiendades end majanduspsühholoogia alal Oxfordis, kus liitus ka vabamüürlastega. Ta tutvus Euroopa linnade, sh.ka Londoni, Milano, Berliini, Pariisiga, siin õppis ta Sorrbonne´is. Brüsseli klaveriõpetaja soovitas  Gunnarit oma  Pariisis elavale preestrist poolvennale, kellest sai Gunnarile kauaaegne õpetaja-guru. Mainitud Pariisi preester, guru,  pühendas noormehe inimkeha ja maailma saladustesse ning tutvustas talle nn radža-joogat. Guru avas tema kolmanda silma ja tegi, peale Gunnari  eksamite sooritamist,   teatavaks noormehe endise elu, mis oli olnud 16. saj. keskpaiku  suurmogul Akbari õukonnas. Siis saatis guru ta ellu teatega, et ta tohib vastata küsimustele, kui neid küsitakse. See toimus 1938.a.  G.Aarma teotses ka ajakirjanikuna,  kuna oli Rahvusvahelise Ajakirjanike Liidu liige. Südi ja ettevõtliku noormehena sattus ta  II ilmasõja eelsel ajal raskeisse olukordadesse, aga ilmselt õnnesärgis sündinuna ja teatud loomuomadusi evides tuli olukordadest siiski tervena välja. Aitas ka kuulumine vabamüürlaste looži. Lai tutvusringkond, ajakirjaniku maine ja suhtlusoskus viis ta kokku sõjaks valmistuva Saksa Wehrmachti kõrgemate ohvitseridega ning isiklikult ka Adolf Hitleriga. Veel olid tal Hispaania kodusõja ajal, kus viibis ajakirjanikuna, küllalt lähedased suhted Franco perekonnaga. Samas ei piirdunud G.Aarma suhtlusringkond vaid sõjarditega, ta kohtus Hispaanias ka  Ernest Hemingwayga jpt. Vahetult enne  II ilmasõda tuli Gunnar Aarma tagasi Eestisse. Peale Eesti okupeerimist töötas Gunnar koos vennaga tekstiilivabrkus KOMMUNAAR, isa töötas aga MARATis.  1940/1941. aasta vahetusel abiellus Gunnar Aarma  Pärnust pärit Heljo Viljak´uga. Neiu oli Soome kehakultuuriinstituudi lõpetanud, andekas mitmel alal, laulis, tantsis ja mängis pilli. Kooselu algas üsna kohutavalt, kuna 14. juunil 1941, natuke üle poole aasta peale abiellumist, arreteeriti terve suurpere ja küüditati Siberisse. Nende abielu käis läbi tulest ja veest ning kõik raskused vaid karastasid seda. Siberis vangistati G.Aarma  ja lahutati perest. Pere juurde sai ta alles 1956.a.. 1957.a.  perekond vabanes. Selle 16 repressiooniaasta jooksul oli ta koos naisega 10 aastat asumisel, pärast aga istus veel kümnes eri laagris ja kaheteistkümnes vanglas, saavutades kõikjal suure autoriteedi. Oma vanglaastatel  tuli  G.Aarmal taluda vene KGB vaimseid ja füüsilisi julmusi. Tal löödi ülekuulaja poolt hambad välja, raskel tööl haigestudes murdusid varbaluud, teda näljutati, alandati ja mõnitati. Laagris töötas ta mitmetel eri töökohtadel, koos Heljoga seppadena, autojuhina, vangist naasnuna aga autoriteetse elektrikuna. Olulisim oli see, et ta õpetas oma venestunud lapsed õiges eesti keeles rääkima ja kirjutama, sarnanedes siin lausa prof. H.Higgins´iga. Sama visalt õpetas ta lastele kodumaal klaverimängu. Eluga,  füüsiliselt mitte tervena, aitas laagri -ja vanglapiinadest pääseda varasema  joogaõppe ja  õige mõtlemise tagajärjel saavutatud keha-ja hingejõud. Naasnuna Eestisse õnnestus elamisluba saada Pärnu. Esialgu töötas G.Aarma tõlkijana inglise ja  prantsuse keelest, G.Naan keelas selle ja uue tööotsingu käigus  sai G.Aarmast klaveriõpetaja Pärnu lastemuusikakoolis. Pärnus said alguse G.Aarma terviseharrastused. Eluaegne huvi idamaise elutarkuse vastu aitas tal terveks saada ja terve olla. Siin hakkas ta korraldama paastulaagreid ja –matku milledest oli alati rohke osavõtt. 1976.a. pensionile jäädes sai Teadjamees hakata tegelema teda huvitavte asjadega. Tema juures Raekülas käisid tuhanded inimesed nõu ja abi saamas. G.Aarma on kirjutanud 14 raamatut ja temalt ning temast on ilmunud erinevates ajalehtedes ja ajakirjades ajavahemikus 1991-2001 149 artiklit. G.Aarma tegeles innukalt ka puulõikekunstiga, metallikohrutamise ja maalimisega.  G.Aarma elas vaid oma elu viimased aastad Tallinnas isakodus. Enne oma teemantpulmi rääkis 84 aastane Teadjamees (nõnda nimetas ta ennast meelsaimini), et on elanud ilusa õnneliku elu tänu oma naisele. Ei tema, ega abikaasa  Heljo, pole viimase kolmekümne seitsme aasta jooksul päevagi haige olnud, ka pole nendega ühtegi õnnetust juhtunud, nad olid eluaeg teineteist armastanud. G.Aarmale olid sügavalt olulised ta pere, reisimine, muusika, pidev õppimine, meri ja päike, tal oli eluaeg palju sõpru ja tuttavaid, ta armastas ja aitas inimesi.
Andmed: G.Aarma ELUTARKUSED I, Tallinn, 1913; M Tilk  MINU ISA GUNNAR AARMA;  http://epl.delfi.ee/news/melu/gunnar-aarma-60-aastat-abielu?id=50824377