| Eesnimi | Perenimi | Sünniaeg | Surmaaeg | Matuseaeg |
|---|---|---|---|---|
| Julie | Bleyer | 24.07.1980 | ||
| Julius | Bleyer | 21.02.1901 | 20.03.1980 | 22.03.1980 |
Julius-Joseph-Ferdinand Bleyer (1901- 1980) sidetöötaja, sideajaloolane
Sünd. 21.02.1901 Tartu
Surn. 20.03.1980 Tallinn
JB sündis kellassepa pojana. 1905-1921 elas JB koos perega Krimmis, Simferoopolis. JB õppis Simferoopolis Evangeelse Luteriusu Kiriku algkoolis. Hiljem sama linna Mihhail Aleksejevitš Volõšenko nim. eragümnaasiumis 1912-21. 1921.a. sügisel saabus sõjapõgenikuna mitmeid raskusi ületades kodumaale. Läbis Tartus sõjaväeteenistuse. Elukutse omandas sideametkonnas Tallinnas. Töötas 1924-26 Peapostkontoris, kus sooritas kõik nõutavad posti-telegraagi-telefonitalituse alased eksamid, samuti ka adminala. eksami. Töötas 1926-27 Tallinna Välispakkide Postkontoris (Sadamas). 1927-40 töötas vaheaegadeta Posti-Telegraafi-Telefoni Valitsuse rahvusvahelises osakonnas.
Kui Eesti okupeeriti nõuk. võimu poolt, siis NSVL Side RK volinik võttis Eesti Postivalitsuse üle ja JB tegevus juhataja abina asutuses katkes. 1935.a alates töötas JB ka Sidemuuseumi juhatajana. JB alustas sideajaloo uurimisega juba 1931.a. Erilist rõhku oma uurimistööds pani JB 17.saj., st rootsi ajale, mil algaski meie riiklik postikorraldus. Postivalitsuse endisaegne ülem H.Rikand oli andnud 1921.a korralduse luua postimuuseum, see unustati. JB aga hakkas seda ellu viima ja seda tulemuslikult. 1935.a. loodigi Eesti Postimuuseum. JB sai oma uurimistöödes innustust Saksamaa, eriti aga Rootsi postiajalugu käsitlevaist materjalidest ja ka sealseilt kolleegidelt. Huvi Eesti postiasjanduse vastu tundsid ka Austria kolleegid. Sellekohaseid artikleid avaldas JB filatelistlikus ajakirjas ESTONIA ja Tallinna sidetöötajate ajakirjas POSTISARV. JB esines ka sisukate ettekannetega postitöötajate kongressidel jm. 1936.a. ilmus eesti postivalitsuse poolametliku illustreeritud väljaandena EESTI-ROOTSI POSTI JUUBELIALBUM 1636-1936, pühendatuna Rootsi riikliku postikorralduse 300 aastasele juubelile. I nõuk. okupatsiooni ja saksa okupats. ajal jätkas JB tööd Sidemuuseumis. JB ja teised sidemuuseumi töötajad evakueerisid II ilmasõja alates Sidemuuseumi varad Järlepa mõisa, peale sõda reevakueeriti varad kadudeta taas Tallinna Kohtu tn 6. Postimuuseumi töö jätkus seal kuni 1946.a-ni, mil keerukate asjaajamiste käigus Sidemuuseum kaotati 1947.a. ja varad anti üle ENSV TA Ajaloomuuseumile. 1951.a. nõudis Eesti Postimuuseumi unikaalseid kogusid endale Leningradi A.S.Popovi nim. Sidemuuseum ja ENSV TA presidendi J.Eifeldi kirjaga 23.IV 1951.a. antigi varad Venemaale kastide arvu järgi, teadmata mida nad sisaldasid (üle 300000 väärtusliku ühiku). JB kaotas töökoha ja teenis leiba mitmel pool nõuk. asutustes: Kommunaalpangas inspektorina KA komitee muuseumide osak. van. inspektorina, oli Tallinna Elektromehhaanika Tehnikumis õppemeister, tegi Trustis MAAELEKTER tõlke-ja masinkirjatöid, hilisema EESTI PROJEKTI korrektor, lepingute insener ja tehnikaosakonna ökonomist, kust läks ka pensionile.
JB valdas kolme kohalikku keelt. Oli võimeline aru saama veel prantsuse, rootsi, norra, taani, soome ja inglise keelest. Nõuk ajal hakkas JB Kärde rahulepinguga seotud ajaperioodi uurima. Töö tulemusena valmis uurimus KÄRDE RAHUMAJAKE. JB koostas ka mahuka käsikirja Sidemuuseumi arengu kohta. Uurimuses on ära toodud ka ülevaade Sidemuuseumi varadest, millised NSVLiit ebaõiglaselt omastas. Käsikirja deponeeris JB tollasesse Tallinna Riiklikku Keskarhiivi ja Tartu Kirjandusmuuseumi. Alates 1957.a. esines JB julgete ja selgete nõuetega Eesti Sidemuuseumi taastamise vajaduse kohta ja samuti nõudis tagasi selle muuseumi varasid. Neid nõudmisi keegi nõuk. ajal ei täitnud, nõnda kui ei tunnustatud et JB oli Rootsi Postimuuseumi Ühingu liige, oli a.1933 Vasa ordeni I kl rüütel ja 1938.a omistati talle Valgetähe teenetemedali I kl kuldmedal.
JB oli tagasihoidlik, soliidne ja intelligentne härrasmees. Erakordselt korrektne, täpne ja aus inimene. JB abiellus 1927.a. Julie Särglepaga. Abielu oli lastetu.
Andmed: K.Laane ERAARHIIV (IB käast isikl. saadud andmed); M.Vilbaste TLM kodu-uurimisringi BIOGRAAFILINE TEATMIK, Tallinn, 2000