• Maetu otsing


  • Kalmistu otsing


Adalbert Kirshenberg(1905-1933)
Kultuurilooline haud   (Kirjanik)
Tallinn Rahumäe kalmistu, V, KV I/IV, 12-1, kirstuplats
Laadimine
Maetud
Eesnimi Perenimi Sünniaeg Surmaaeg Matuseaeg
Adalbert Kirshenberg 20.08.1933
Juhan Kirshenberg 31.10.1936
Liina Kirsimägi 31.12.1947

 

August Kirsimägi (kod-n.Adalbert August Kirschenberg) (1905- 1933) kirjanik

Sünd. 21.09.1905 Vahi
Surn. 29.08.1933 Tallinn
AK sündis Tartu lähedal Vahil kooliõpetaja pojana. Õppis aastatel 1922-25 H.Treffneri gümn.-is ja 1925-33 Tartu Ülikoolis õigusteadust. Vahepeal lühikest aega ka Helsingi ülikoolis. Esines filmis, tegeles spordiga, töötas lühikest aega ajakirjanikuna. Omaaegne tuntuim kirjandus-ja kunstikriitik R.Kangro-Pool on oma kaasvõitlejat iseloomustanud  kui ühte värvikamaid kujusid korp! Sakala ajaloos. Kuulsust kogus ta esmalt filminäitlejana eesti mängufilmis ESIMESE ÖÖ ÕIGUS, kus tema rolliks oli Tartu Kivisillalt vette hüpata. Ksv! A K-i sulest on ilmunud esimene ja seni ainus korporandiromaan eesti kirjanduses PUHASTUSTULI, mis sai 1929. a. LOODUSE romaanivõistlusel I preemia. Oma elu 1933. a. enesetapuga lõpetanud kirjanik jõudis veel avaldada armastusromaani PREESTRI TÜTAR ja mitmeid lühijutte. Vaatamata sellele, et ksv! AK-i loominguperiood kestis vaid mõned aastad ning eesti kirjandusloos on tema koht üsnagi marginaalne, on legend noorest uljaspäisest maailmarändurikuulsusega kaasvõitlejast säilinud korp! Sakala tänastegi liikmeteni ning lood tema seiklustest, raamatutest ja enesetapuga kaasnenud segadustest põhjustavad konvendis üha uusi vaidlusi ja erinevaid seisukohavõtte. Küllalt kriitiline on kirjandusteadlase R.Põldmäe hinnang noore korporandist kirjaniku loomingule. PUHASTUSTULE kohta märgib teadlane, et külaelu kirjeldus, millega romaan algab, on fotoreportaaž. Sellele järgnevad žanripildid prassivast üliõpilaskeskkonnast, mida ilmestavad eneseimetlejast härraskorporandi seiklused Tartus ja Pariisis. Kompositsioon on laialivalguv, psühholoogiliselt on  roman pinnapealne. RP kokkuvõte on, et romaan on  ülepingutatud  psühhologismi ja  erootikaga armastusromaan. AK lühijutud aga olla anekdootlikult kerged. Küllap on  eetilise ja kõlbla R.Põldmäe kriitika õige.  Siiski, romaanil on ka häid jooni: põnevus, ladus jutustusviis, korporatsioonikombestiku tutvustamine ja siiski ka kauneid lembestseene (MK.) Kirjaniku surma kohta avaldasid meie ajalehed kirjeldusi omaaegsest ajakirjandusest, kus teatati et 30.augustil 1933.a noorkirjanik AK surmas enese ja haavas raskelt kahte inimest umbes ¾ 8 ajal (Tallinnas) Saue tän. nr 18 Kiiratsi majas krt. 8 . Hommikul Jõhvist rongiga tulnud A K-i kihutas Balti jaamast otsemaid Saue tänavale, lõi korteriukse taga sellist mürglit, et raamatupidaja Bruno Madisson ööriietes avama tõttas. Tema 24aastane võimlemisõpetajast proua Ilse jäi voodisse. AK nõudis aga just B.Madissoni abikaasat. Bruno tõrkumise peale kihutas kirjanik uksest läbi kuuli ja tungis sisse. Kohe tulistas ta Brunot, siis laskis magamistoas kaks kuuli Ilsele reide ja lõpuks tegi surmava lasu endale pähe. Armuvalus oli AK varemgi ennast tappa püüdnud. Iga kord uue neiu pärast. Proua Ilse Madissoniga olla ta samuti püüdnud kurameerida, aga tulemusteta. AK vend dr. Endel Kirschenberg oli omal ajal Tallinnas tuntud närviarst.
AK hauda tähistab punakast graniidist kõrge lihvitud lainja ülaosaga sammas.
Andmed
: EKL, Tallinn, 2000; A.Kirsimägi PUHASTUSTULI, Tartu, 1929; http://www.ohtuleht.ee/545664/blogi-kuidas-kirjanik-jubeda-veretoo-toime-pani; http://www.sakala.ee/vaimuelu-sakalas

Loe lisaks...