• Maetu otsing


  • Kalmistu otsing


Oskar –Eduard-Gustav Kansi (Kants) (1888 – 1978) pagar, ettevõtja
Kultuurilooline haud
Tallinna Liiva kalmistu, V, E, 13b-23, kirstuplats
Laadimine
Maetud
Eesnimi Perenimi Sünniaeg Surmaaeg Matuseaeg
Oskar-Eduard Kants 06.06.1888 24.01.1978 28.01.1978
Pauline Kants 15.07.1893 16.05.1964
Juta Klaos 10.10.1965

Oskar –Eduard-Gustav Kansi (Kants) (1888 – 1978) pagar, ettevõtja
Sünd.06.06.1888 Pihkva kub.
Surn. 24.01.1978 Tallinn
Oskar (Oskar Eduard Gustav) Kansi (Kants ja Kantsi) sündis Pihkva kubermangus Strugi Krasnõi linna lähedases Domkino eesti külas. Juba varakult jäi ta orvuks ning pidi ise endale leiba teenima. 1900. aastal suundus ta Peterburi ning alustas õpipoisina sealsetes pagariärides. 1905-1909 oli Oskar Kansi sell Gezeli kondiitriäris, peale sõjaväeteenistus pidas 1911-1912 kondiitriäri Kaukaasias Gagras. Seejärel naases ta Peterburi ning töötas Nevski prospektil asuvas kondiitriäris. Omandatud kogemused võimaldasid Oskar Kansil 1914. aastal sooritada meistrieksamid. Järgmisel aastal asutas ta oma äri Tartus Rüütli tänaval. Kuid… käis I maailmasõda ning peagi kutsuti püssi alla ka Oskar Kansi. Peale demobiliseerimist 1917. aastal likvideeris ta vahepeal allakäinud äri ning suundus koos perega Venemaale tööd jätkama. Mitu aastat peatus ta Tuapses, 1920. aastal opteerus aga Eestisse ning asus elama Nõmmele. Tema esimene väike pagaritööstus avati Pärnu maanteel praeguse aadressiga 253.  1. jaanuaril 1924 registreeris Nõmme alevivalitsus tema ettevõtte aga aadressil Raudtee 13. Juba paar aastat varem oli Oskar Kansi ostnus krundi Raudtee 33. 1930. aastal valmis seal maja, kus oli ruumi nii elamiseks kui ka pagaritöökoja tarvis. Oskar Kansi pagariäri saavutas vaevalt kahe aastakümnega sellise tuntuse ja kuulsuse, et seda  meenutavad kõik vanemad nõmmelased. Fakt on seda hinnatavam, et restoranide, kohvikute jms. lõbustus- ja söögikohtade vähesuse üle tolleaegne Nõmme küll kurta ei saanud, konkurents oli vägagi tihe. Mitmedki pagaritööstused läksid aga õige peatselt “hingusele”. Oskar Kansi jäi, tema edu saladuseks oli eelkõige parem kvaliteet, paindlikkus ja konkurentsivõimeline hind. Selle aluseks oli aga raske töö, pidev enesetäiendamine ning uute toodete-retseptide juurutamine. Aastate jooksul lisandus veel ka nimi, firma mida tunti, usaldati ja mis ei vajanud enam täiendavat reklaami. 1938 oli firma juba niivõrd tuntud, et avati oma müügipunkt Tallinna vanalinnas, Apteegi tänaval. Lisaks tööle leidis Oskar Kansi aega osalemiseks ka Nõmme seltskondlikus elus. Ta oli aktiivselt tegev siinses majaomanike seltsis ja pangas, pidas lugu pillimängust ja aiandusest. Tema abikaasa Pauliine K. oli aga üks Nõmme naisselts AVITAJA asutajaid ning kauaaegne juhatuse liige. 7. jaanuaril 1941 Oskar Kansi maja koos pagaritööstusega natsionaliseeriti nõuk. okupatsioonivõimude poolt. Endisel omanikul lubati oma endise maja ühes toas edasi elada ja esialgu ka pagaritööstuse baasil loodud artelli juhtida. Võis vaid õnne tänada, et kõige halvemast – arreteerimisest või küüditamisest – pääseti.  Oskar Kansi ei kaotanud siiski optimismi, veel sõjajärgsetel aastatel töötas ta oma erialal edasi kohvikutes PÄRL, TALLINN ja INTURIST. Samas tundis ta elavat huvi oma endise kondiitriäri saatuse vastu, andes nõu ja abistades selle töötajaid alati kui tarvis. Raudtee 33 avati 1940. lõpus invaliidide artelli TARBEPRODUKT kohvik-piimabaar.  1951 läks see asutus Tallinna Toitlustrusti alluvusse kohvik NÕMME nime all. Endise omaniku nimest ja aurast jätkus aga veel aastateks hoidmaks koha kvaliteeti ja populaarsust. See mis Tallinnas oli KULTAS oli Nõmmel Oskar Kansi kohvik.
Oskar Kantsil ja tema abikaasa Pauliine Johannal oli kolm last, kaks tütart ja poeg
Andmed: L.Lõhmuse artikkel OSKAR KANSI.;  L.Lõhmus JALAUTAJA TEEJUHT. NÕMME, Tallinn, 2007;