• Maetu otsing


  • Kalmistu otsing


Peeter Grünfeldt (ps. P.Haljaspõld) (1865- 1937) ajakirjanik, prosaist, tõlkija
Kultuurilooline haud
Tallinna Hiiu-Rahu kalmistu, HK, IV, 5-6, kirstuplats
Laadimine
Maetud
Eesnimi Perenimi Sünniaeg Surmaaeg Matuseaeg
Anna Grünfeldt 09.02.1948
Meta Grünfeldt 10.06.1979
Peeter Grünfeldt 01.10.1865 11.04.1937 14.04.1937
Aleksander Kitsnik 23.07.1988
Evi Kitsnik 20.10.1996 23.10.1996
Else Must 12.09.1981
Jaan Must 04.01.1897 30.09.1976 02.10.1976

Peeter Grünfeldt (ps. P.Haljaspõld) (1865- 1937) ajakirjanik, prosaist, tõlkija
Sünd. 01.10.1865 Aakre v.
Surn. 11.04.1937 Tallinn-Nõmme
Peeter Grünfeldt sündis Tartumaal Pühastes kooliõpetaja pojana. Esimet kooliõpetust sai ta isa juures Pühaste koolis. Õpingud jätkusid Rõngu ja Puhja khk. koolides. Lapsepõlves karjasena, aga ka hiljem elus, tuli temal rasket talutööd teha. Lapsepõlv lõppeski äkki, 1879.a. surid ta vanemad. Peetril tuli minna Elva lähedal asuvasse Lauri tallu lelle Juhani juurde, kes oli lahke loomuga inimene. Õpingud jätkusid pingelise ja raske talutöö kõrvalt.  A-il  1883-1886 õppis Tartus saksa õp. seminaris, seda lõpetamata. Oli a-st 1886 koolmeister Aakres, hiljem Valgas ja Pühastes. Peetri rahutu hing ei leppinud vaikse ja rahuliku Pühastega. Ka avaldasid oma mõju kujunenud kontaktid A.Lätte, Juhan Liivi, K.E.Söödi, H.Prantsu, K.A.Hermanni, A.Renniti ja teiste oma aja suurmeestega, Peeter otsustas Tartusse minna.  A-il 1891-1893 teotses ta  Tartus EESTI POSTIMEHE ja 1893 POSTIMEHE toim. liikmena. A-il 1893- 1896 pidas Valgas raamatupoodi. A-il 1896-1898 töötas EESTI POSTIMEHE toimetuses Tallinnas, a-il 1898-1901 PÕLLUMEHE toimetuses Tartus, siis taas Tallinnas EESTI POSTIMEHE ja RAHVA LÕBULEHE toimetuses. Peeter Grünfeldt on üks PÄEVALEHE asutajaid ja toimetaja 1905-1908. A-il 1909-1910 oli VIRULASE toimetaja. A-st 1913 töötas Põhja Laenu ja Hoiu Ühisuses. Asutas Tallinnas 1922.a. ajakirja ROMAAN, mida toimetas a-ni 1933. On toimetanud aastaid ka Laakmani  KASULIKKU KALENDRIT. Oli tegev  TALLINNA MEESTELAULU SELTSIS ja oli Nõmme  teatriseltsi LÄMMEKÜNE esimees.  Peeter Grünfeldt oli üks viljakamaid raamatukirjutajaid. 1888.a-st alates on avaldanud üle 450 teose-raamatu. Enamik tõlked ja mugandused. Palju avaldas noorsoole määratud kombeõpetusi ja kirjakirjutamise juhatusi, näit. UUS MÕISTLIK SELTSILINE, SÜDAMEST SÜDAMESSE......, NOORERAHVA KÄSIRAAMAT jpm. Kirjutas ka luulet, neid on saamatuteks ja skemaatilisteks hinnatud, kogud ÕILMESTIK, SINILILLED, MINU KODU jt.  Siiski, mitmed heliloojad on tema luuletusi viisistanud, näit. A.Kapp PÜHA PÄIKE, IGATSUS, TÕOTUS; K.Türnpu EESTI, MU ARMAS, KALLIS KODUMAA, R.Kull TMS LIPULAUL, LALUMEESTE MARSS.  Rohkesti on ta kirjutanud erilise kunstilise tasemeta külajutte, millede kohta aga R.Kangro-Pool omaaegses OLIONIS märkis, et iga aeg annab oma ajale vastavaid raamatuid ja too aeg (st PG noorusaeg) oli, kui rahvas esmakordselt asus raamatuid lugema. Kultuurilooliselt on huvitavad memuaarid MÄLESTUSI JUHAN LIIVIST(1920) ja MINEVIKKU JÄLGIMAS (1923). On kasutanud mitmeid varjunimesid –Ohaka Ott, Sinepi Siim jt. Tema tõlgetest on olulisemad BULGAARIA ANTOLOOGIA (1920) , PÕHJAMAADE PROOSAANTOL. (1900), J.Aho  PÕLGTUSE ALL, H.Ibseni ROSMERSHOLM ja  SELTSKONNA TOED, M.Jokai SALA TEE, samuti mõned H.Chr.Anderseni muinasjutud. Peeter Grünfeldt oli KL ja EMS auliige. Peeter Grünfeldt oli tuntud seltskonnategelane ja rahvamees, Rõngu rahvas pidas teda ka matkasportlaseks, kuna ta korraldas seitse päeva kestnud  hobumatka Kagu-Eestisse. Peeter Grünfeldt elas Tallinnas väga mitmes kohas, peale tema surma rajati talle muuseum, kõik hävis sõjatules. Peeter Grünfeldt abiellus 1892.a. neiu Anna Kriips`iga. Perre sündis neli last, kolm tütart ja poeg Herbert Haljaspõld (ajakirjanik ja keelemees), elas viimati Austraalias.  Üks tütar läks Ameerikasse, kaks elasid Tallinnas. Ainus laste järglane Eva Kitsnik (muusikapedagoog).
1937.a. PÄEVALEHT kirjeldas Peeter Grünfeldi rahvarohket matuserongkäiku Nõmme kaitseliidu orkestri saatel. Matusekõne pidas praost H.Kubu. Paljud annetasid pärgade asemel raha monumendi rajamiseks.  1939.a. püstitatigi ta hauale  Nõmme ja Tallinna org.-de poolt pronksbareljeefiga hauasammas. Monumendist, mille kujundas kujur Roman Haavamägi, rääkis oma avakõnes A.Teaste, Peeter Grünfeldti elutööst rääkis kirjanik Juhan Jaik.
Andmed: EKL, Tallinn, 2000;  K.Laane, ERAARHIIV;  EBL Tartu, 1926/1929; EBL täiendusköide, Tallinn, 1940;

Jaan Must (1897 – 1976) tõlkija ja majandusmees
Sünd. 04.01.1897 Sangaste v.
Surn. 30.09.1976 Tallinn
Jaan Must lõpetas Valga gümnaasiumi. Õppis keemiat Tallinna tehnikumis ja Tehnikaülikoolis. Võttis osa I maailmasõjast. 1918.a. töötas Petrogradis Rahanduse Rahvakomissariaadis, kuulus esseeride parteisse. Naastes eestisse töötas inspektorina Töö-ja Hoolekande Ministeeriumis. 1930.aastatel oli majandusjuht mitmes asutuses. 1940. aastatel oli TA Keemia Instituudi majandusdirektor. Hiljem oli ta tõlkija Eesti Riiklikus Kirjastuses, tõlkides esmajoones tehnilist kirjandust. Selle kõrval tõlkis ta ka väga palju ilukirjandust. Tõlkis vene kirjandust  eesti keelde, nimetada võiks A.Ignatjevi mälestusteraamatut VIISKÜMMEND AASTAT  RIVIS, N.Zadornovi triloogiat ISAKE  AMUUR, C.Nikolajeva VÕITLUS TEEL jpm.
Jaan Must oli kauaaegne Nõmme Tähe tn.  elanik.  Ta oli kirjanik Peeter Grünfelditi väimees ja on maetud perekonna hauaplatsile.
Andmed: K.Laane ERAARHIIV;  L.Lõhmus HIIU-RAHU KALMISTU, Tallinn, 2003;