• Maetu otsing


  • Kalmistu otsing


Väino Karmi (1942 – 1999) filatelist ja filokartist
Kultuurilooline haud
Tallinna Hiiu-Rahu kalmistu, HK, I, 9-12, kirstuplats
Laadimine
Maetud
Eesnimi Perenimi Sünniaeg Surmaaeg Matuseaeg
Väino Karmi 18.08.1969 28.11.2015 11.12.2015
Vello Karmi 06.12.1991
Anna Tuisk 05.01.1944
Oskar-Leopold Vaher 26.01.1945
Klaudia (Klara) Vahter 20.03.1927

Väino Karmi (1942 – 1999)  filatelist ja filokartist
Sünd. 25.09.1942
Surn. 26.06.1999 Tallinn
Väino Karmi oli Eesti Politsei vanemuurija. Kultuurilukku on ta jäänud aga  kollektsionäärina,  kes kogus ja uuris eesti postkaardi ajalugu, sh. eriti Tallinna  vaatekaartide süsteemi. Koostas põhjaliku Eesti Vabariigis 1918 – 1940 emiteeritud postmarkide kataloogi-hinnakirja. Väino Karmil oli üks suurimid Eesti markide ja postkaartide kogusid. Kui sooviti korraldada näitus Tallinna 1944.a. märtsipommitamisest, siis polnud ühestki mäluasutusest pilte saada. Appi tuli Väino Karmi,  kellel oli üsna tihe side  näituse korraldaja,  Eesti Muinsuskaitse Seltsiga. Kurtmise peale, et kuskilt ei saa pilte märtsipommitamise kohta, kutsuski ta EMS esindaja  oma koju Kivimäe mändide alla juttu rääkima ja kohvi jooma. Peale paari tassi kohvi joomist  tõmbas ta eemale ühe seina varjava kardina, avas selle taga oleva lukustatud ukse ning siseneti väikesesse ruumi, mille seinad olid kaetud kappide ja riiulitega. Sealt ta siis õngitseski välja ühe pappkarbi milles olid sajad ja sajad fotod 1944.a. Tallinna  märtsipommitamise tagajärgede kohta. Eesti tuntuimast kollektsionäärist politsei  vanemuurija Väino Karmi tegeles ESTONIA huku kriminaalasjaga, algatades ESTONIA laevahuku võimaliku süüdlase leidmiseks kriminaalasja 28. septembril 1994.a. Tema oli see, kes rõhutas, et pole olemas materjale mis vihjaks sellele, et meeskonna liikmed  põhjustasid ESTONIA laevahuku. Ta väitis  et kui keegi meeskonnast ei ole süüdi, kuulub toimik lõpetamisele. Kui on keegi süüdi, tuleb otsustada igal juhtumil eraldi.Küsimus oli tema sõnul selles, kas meeskond käitus pärast õnnetust õigesti või mitte. Uurija Väino Karmi oli ise enamiku tunnistajatest, kellesse ta enda sõnul suhtus esmalt kui kannatajasse, seejärel tunnistajasse, üle kuulanud, tema materjale kasutas ka uurimis komisjon. Väino Karmi rõhutas, et  meil on  vaja teada tõde ESTONIA huku kohta. Need, kes olid milleski süüdi, nende süü oli teada. Absurd on väita, et kõik tegutsesid nii nagu nad pidid, teine asi on, kas nende inimeste käitumine viis laeva hukuni. Väino Karmi kuulas üle ka rootslasi, kes vaatamata Eesti ja Rootsi seaduste erinevusele,  olid vastutulelikult tulnud Eesti politseile tunnistusi andma. Kalle Klandorf märkis, et Väino  Karmi oli tuntud uurija, aga võibolla ei saanud ta  tänu haigusele maksimaalselt ESTONIA  huku uurimisele pühenduda.
Väino Karmi suri 1999. aastal pärast pikka ja rasket haigust.
Väino Karmi hauda tähistab mustast gabrost hauakivi.
Andmed: L.Lõhmus HIIU-RAHU KALMISTU, Tallinn, 2003; www.delfi.ee › Päevauudised › Eesti; kultuur.elu.ee/ke511_EMS.htm; www.postimees.ee › Arhiiv;