• Maetu otsing


  • Kalmistu otsing


Feliks Robinson (1904 – 1942) lendur-major
Kultuurilooline haud
Tallinna Hiiu-Rahu kalmistu, HK, III, 14-6, kirstuplats
Laadimine
Maetud
Eesnimi Perenimi Sünniaeg Surmaaeg Matuseaeg
Elo Heinpalu 26.06.1953 16.12.2018 05.01.2019
Karl Iman 21.11.1906 20.02.1945 25.02.1945
Vilma Käpp 25.04.1995 28.04.1995
Anna Robinson 02.03.1878 12.07.1962
Ewald Philip Robinson 14.04.1936
Kustas Robinson 23.11.1933
Marta Robinson 17.07.1958
Karl Tamberg 05.06.1930 06.06.2015 19.06.2015

Feliks Robinson (1904 – 1942) lendur-major
Sünd. 27.05.1904 Tallinn-Nõmme
Surn. 20.03.1942 Leningrad
Feliks Robinson sündis  Nõmmel. Lõpetas Gustav Adolfi Gümnaasiumi 1923.a.. Astus Sõjakooli,  mille lõpetas 1926.a. ning seejärel  lõpetas veel 1930.a. Lennukooli. Oma andekuse tõttu tõusis ta varsti meie vilunumate ja suurema staažiga lendurite esirinda. Teenis  I lennuväedivisjonis Rakveres ja Lennukoolis õppejõuna. Ta oli Nõmme Omakaitse organiseerijaid 1941.a. Enamlaste tulles 1941.a.kevadel  vallandati Feliks Robinson sõjaväest. Ta leidis  tagasihoidlikku teenistust raudtee sihiajamise töödel ja kohalikus aeroklubis. Ohvitseride mobilisatsooni väljakuulutamisel kadus Feliks Robinson koos oma kaaslaste-lenduritega põranda alla. Ta sai end varjata Nõmmel, sakslased ei olnud veel linna jõudnud, kui Feliks Robinson oma kaaslastega peidupaigast välja tuli. Nad olid relvastatud ainult revolvritega. Nõmmel liikusid veel punasõdurite salgad. Pritsimaja juures tekkis meestel kokkupõrge ühe niisuguse salgaga. Üks punane lasti maha, teised põgenesid. Siit saadi  endile esimesed püssid. 25.- sept.  1941.a. Feliks Robinson astus vabatahtlikult Eesti Julgestuspataljoni kompanii ülemaks ja siirdus enne jõule idarindele, kus võttis pidevalt osa lahinguist. Oma väljapaistva lahinguoskuse ja vahvuse tõttu oli ta üks esimesi eesti vabatahtlikke kellele Saksa väejuhatuse poolt annetati Raudristi II klass.  Märtsi lõpp-päevil oli Feliks Robinson  oma meestega tules Leningradi lähistel. Sakslastest ja eestlastest koosnev salk, kus  ta võitles, oli sattunud tugevasti ülekaaluka vaenlase haardesse. Mehed olid pannud  kaua  vastu, hävitades suurel arvul punasõdureid. Viimaks oli saabunud abi ja punased hävitati lõplikult.  Selles võitluses Leningradi all langes ka  Feliks Robinson.
EESTI SÕNAS 1942.a. avaldatud järelhüüdes meenutati teda kui julget võitlejat, ustavat sõpra, püsivat ja sitket töömeest ning üldiselt hinnatud ja austatud sõjaväelast kelle langedes kaotasime ühe parema ja tublima Eesti lendur-ohvitseri.
2004.a. paigaldati Raudristi II klassi kavaleri  Feliks Robinsoni  hauale  kenotaaf.
Andmed:  L.Lõhmus SÕJAHAUAD HIIU-RAHU KALMISTUL, Tallinn, 2007; EESTI SÕNA, nr 87, 18 aprill, 1942;

 

Karl Iman (1906 – 1945) vanemleitnant
Sünd. 21.11.1906 Tallinn
Surn. 20.02.1945 Tallinn
Karl Iman sündis Tallinnas.  Õppis Tallinna ühistehnilises gümnaasiumis, lõpetas selle 1925.a. ja KVÜÕA (Kaitseväe Ühendatud Õppeasutused) Sõjakooli mereväe kursuse 1928.a. Oli Riigivanema noorem  käsundusohvitsel a-il  1933 – 1935. Karl Iman teenis mitmel sõjalaeval ja Aegna merekindluses. Ta oli ka abilaeva JAAN POSKA   komandör a-il 1939 – 1940.
Karl Imanile oli antud palju aumärke nagu Eesti Punase Risti II järgu  II astme ja Valgeristi III klassi teenetemärgid;  Riigivanema  adjutandi mälestusmärk; Soome  Valge Roosi IV järgu orden ja Rootsi Mõõgaorden V järk. Karl Imani kalmul on mälestustahvel.
Andmed: L.Lõhmus SÕJAHAUAD HIIU-RAHU KALMISTUL, Tallinn, 2007; L.Lõhmus HIIU-RAHU KALMISTU, Tallinn, 2003;