Otsi maetut:

August Vomm (1906-1976) kujur
Kultuurilooline haud   (Kunstnik)
Metsakalmistu, V, KU, 41, kirstuplats
Laadimine
Maetud
Eesnimi Perenimi Sünniaeg Surmaaeg Matuseaeg
August Vomm 04.07.1906 01.05.1976 06.05.1976

 

August Vomm (1906-1976) kujur

Sünd. 04.07.1906 Sika, Penuja v.

Surn.01.05.1976 Tallinn

 Peale eelkoolide lõpetamist Viljandimaal siirdus A V Tartusse.  Õppis 1924-27 kõrgemas kunstikoolis PALLAS. Oli selle kooli  17. lõpetaja. Esialgu õppis A.Vabbe juures maalikunsti. Hiljem aga Starkopfi ja Melliku juures  skulptuuri. AV täiendas end 1929.a. Prantsusmaal.  1946.a. oli ERKI õppejõud, a-st. 1971 professor. Kunstiteadlane Juta Kivimäe kirjutab: Umbes veerand kujuri loomingust jäi Teise maailmasõja eelsesse perioodi. Sellesse aega mahuvad kümmekond soliidset hauamonumenti eesti kalmistutel (perek. Ristide hauatähis Siselinna kalmistul, 1934.a., aga ka Rahumäel ja  Liival, samuti Viljandi ja Rakvere kalmistuil; MK), tänaseks taastatud Vabadussõja monument Viru-Nigulas ja mitmed neoklassitsistlikus laadis õnnestunud portreed omaaegsetest kultuuri-tegelastest. Tagasivaade August Vommi loomingule on ühtlasi tagasivaade ka nõukogudeaegsele kunstielule Eestis koos kõigi ajastu probleemidega. Kunstniku enesemääratlus okupatsioonirežiimi ideoloogilistes nõudmistes oli eriti raske skulptoreile, kelle loomingut nähti ametliku kunstipoliitika poolt ideoloogilise võitluse fassaadil asuvat. Ühena vähestest sõjaaastad kodumaal veetnud kunstnikest kohanes August Vomm uute nõudmistega kohe esimestel sõjajärgsetel aastatel. 1945 liitus ta skulptorite brigaadiga, luues ESTONIA teatri liiduvabariike sümboliseerivad reljeefid. 1947 valmis monument Viljandis Suures Isamaasõjas langenuile, 1952 avati jällegi brigaadimeetodil loodud Lenini monument Tartus ning koos Lagle Israeliga N. Burdenko mälestusmärk Tartu Toomemäel. Keskealine publik mäletab tänaseks teisaldatud revolutsioonitegelaste J. Vares-Barbaruse ja H. Pöögelmanni monumente Tallinna linnaruumis. A. Vommi loodud hiigelmõõtmetes tammepuidust V. I. Lenini portreebüst (eksponeeritud ka näitusel) oli loodud Lenini juubelinäitusele 1970, kus autor pälvis koos Elmar Kitse ja Avo Keerendiga riikliku preemia ja Eesti NSV teenelise kunstniku aunimetuse, samuti üleliidulise äramärkimise ajakirjanduses. End August Vommi ei mäletata kahtlemate vaid mitte nende ideoloogiliste teoste tõttu. Tema loodud näitlejate, kirjanike ja muusikute portreed on tõepoolest ajastuomaselt suurepärased ja ilmuvad muuseumihoidlatest aegajalt näitusesaalidesse või asjaomaste kunstitegelaste juubeliüritustele. Kahetine ja keeruline oli olla kunstnik neil aastakümnetel, mil tehti palju väga head kunsti ja paljudel kunstnikel oli eneseteostuseks võimalusi. (Pressiteksti koostas näituse kuraator Juta Kivimäe)
A V oli inimesena temperamentne. Oli sisemiselt distsiplineeritud ja armastas täpsust. Oli pisut näitleja, talle meeldisid näitlejad, armastas neid kujutada, ka rollides. Kujude materjalidena  armastas pronksi ja puitu. Oli seltskondlik, naerutades külalisi, puhudes lääne-ja mulgimurret.  A.Vomm oli abielus kunstnik  Benita Vomm´iga. 1931.a. sündis neil poeg, 1938.a. tütar. 1944.a. põgenes B.Vomm koos lastega  Rootsi.

Andmed: K.Laane ERAARHIIV (nekroloogid); EE 14 kd, Tallinn, 2000; EESTI KUNSTI  AJALUGU, 1K, II, Tallinn, 1977; http://www.eaa.ee/hobusepea/vomm.HTM

Loe täiendavalt...