Otsi maetut:

Pealeht > Tallinna kalmistud >

Pirita kalmistu

  Pirita kalmistu

pirita_03

 

Pisike, männimetsa keskele peitunud surnuaed on Tallinnas erandlik, meenutades pigem mõnd maakalmistut. Kalmistut nimetatakse ka Pirita uueks kalmistuks, vana kalmistu asus kloostrikiriku ees. 1870. aastatel rajatud Kochide perekonna hauakabeli lähedusse suurema kalmistu rajamiseks eraldas Prosalliku talu peremees 0,75 hektarit kartulimaad. Nii ei pidanud enam Iru elanikud, kes olid  Jaani koguduse liikmed, matma oma lähedasi kaugel linnas asuvatele koguduse kalmistutele.

Andmed Pirita kalmistu rajamise kohta pärinevad  enamalt jaolt  pr Maimu Valdeku meenutustest. Pikka aega peeti esimeseks maetuks rootsipärase nimega  Mart Pernkvisti, kuid registri korrastusega ilmnes, et M.Pernkvist oli esimene Prosalliku talu elanik, kes maeti uuele kalmistule, aga tegelik esimene matus toimus  1884.aasta detsembri kuus. Mälestus pr Valdekust, kes ühel suvisel päeval hauaplatsi korrastades rääkis loo oma tädi perekonnast kalmistul ekskursiooni läbi viinud muinsuskaitse ametnikule, jääb alatiseks seotuks selle kalmistu ajalooga. Tänaseks on proua lahkunud igaviku riiki ja leidnud viimase puhkepaiga Metsakalmistul oma lähedaste juures.Pirita_kalmistu

Kalmistut korrastati 1930. aastatel, remonditi piirdeaiad, kuid kõikide plaanide teostamiseni (mis hõlmanuksid ka kabeli ehitamist, kalmistu laiendamist jne) ei jõutud. Kalmistule on maetud rahvaluulekoguja Madis Odenberg, Tallinna Tehnikumi direktor Enn Nurmiste, Nehatu algkooli juhataja Friedrich Einberg jt. omal ajal tuntud inimesi. Huvitavad on mitmed rootsi rahvusest inimeste hauasambad.

 

Nõukogude Liidu ajal ehitati kalmistu kõrvale Pirita velotrekk, mitu aastakümmet räägiti kalmistu likvideerimisest ja ametlikult suleti rahula matmiseks 1977. aastal, tulekahjus hävines Pirita kalmistu arhiiv. Alates 1988.aastast lubati taas matmine pereplatsidele.

PiritaTänaseks hõlmab Pirita kalmistu 0,8 hektari suurust territooriumi. Kalmistu on terviklikult muinsuskaitse poolt kaitstud ajaloomälestis. Kalmistul on lubatud  olemasolevaid hauatähiseid restaureerida, kuid keelatud on ilma kooskõlastuseta püstitada uusi.

Kalmistut ümbritseb madal, osalt mördita laotud paekivimüür. Surnuaeda ilmestavad mitmed raudaedadega ümbritsetud perekonnaplatsid, vanad marmor- ja graniithauasambad.