Peeter Meltsas (1899- 1973) talupidaja, VR II/3

Peeter Meltsas (1899- 1973) talupidaja, VR II/3
Sünd. 22.03.1899 Ipiku v., Lätimaa
Surn. 16.10.1973 Tallinn
Peeter sündis Lätimaal Brinda talu rentniku peres.  Peagi asus pere  Pärnumaale Jäärja valda.  Ta õppis  Jäärja Alliku valla- ja  Voltveti ministeeriumikoolis. Elas 1918.a. Heinaste valla  Laupa talus.  Vabadussõja  ajal oli kaitseliidu looja Heinastes. Sattus punaste kätte vangi, põgenes läbi rinde Eestisse. Teenis alates  01.04.1919 Pärnu kaitsepataljoni, maist  9.  jalaväepolgu kuulipildujate komandos.  1919.a. detsembris  sai kaprali aukraadi. Võitles lahinguis Punaarmee ja Landeswehri vastu Heinaste liinil, Lätimaal ja Narva rindel. Septembris 1920 vabastati ta sõjaväeteenistusest kui Läti riigi alam.   Temale anti vapruse eest Vabadussõja lahinguis Heinaste all ja Jamburgi maantee ääres VR II/3.  Peale sõda elas Lätimaal Ainaži (heinaste) valla Laupa talus,  hiljem asus Pärnumaale Jäärja valda. 1923. sai Eesti kodakondsuse.  Seejärel pidas Järvamaal  Väinjärve vallas  Preedi mõisas Paemurru talu. Oli Väinjärve vallavolikogu ja ESTP Järvamaa komitee liige, ESTP Väinjärve ühingu esimees ning ESTP kandidaat 1932.a. Riigikogu valimistel Järvamaal. Ta müüs 1935.a. talu ära ja asus Tallinn-Nõmmele elama. 1940.a. läks elama Tallinna, kus töötas raudteel.  Oli  Nõmme  VTÜ juhatuse ja VRVÜ Tallinna osak. liige.  Nõukogude ajal  töötas Balti raudteejaaama kaubavagunisaatjana. Viimaks oli  Kehra sovhoosi tallimees.
Peeter Meltsas oli kaks korda  abielus.  Esimene abikaasa  Milda-Pauline kes oli tõenäoliselt lätlanna (sünd. Licis). Temaga oli Peetril  neli last: pojad  Aleksander (suri väikelapsena) ja August-Ülo ning tütred  Milly-Leoni-Linda ja Hilja-Õie.  Teine abikaasa oli Maria, kellega olid ühised  tütred Viia ja Kai. 
Andmed: Autorite kogu „Eesti Vabaduse Risti kavalerid“,  Viljandi, 2016;