Edgar-Johan Kuusik(1888-1974)

Edgar-Johann Kuusik (1888-1974) arhitekt, mööblikujundaja ja pedagoog

Sünd. 22. 02.1888 Valgjärve v.

Surn. 03. 08.1974 Tallinn

E. J. Kuusik sündis 22. veebruaril 1888. a. Pikajärve mõisas Võrumaal mõisavalitseja pojana. Õppis Anna Arteli erakoolis Märjamaal, keskhariduse sai 1906. a. Tartu Reaalkoolis. Arhitektikutse omandas E. J. Kuusik 1906 - 1914 Riia Polütehnikumis. 1907. a.  kevadsemestril astus Kuusik ka Vironiasse. 30. novembril 1918 otsustati Vironias in corpore Vabadussõtta minna, siis läks ka Kuusik. 4. XII koguneti Tallinna ning 25. XII 1918 sõideti rindele. Nagu paljud viroonlased nii läks ka tema korporatsioonikaaslase Gustav Jonsoni legendaarsesse I ratsarügementi, kus teenis lipnikuna, olles hiljem ka ohvitseri asetäitja. Esimene ratsapolk sai tuleristsed Kuie mõisa lahingus 29. XII 1918 ning seal olevat silma paistnud ka kuulipildurite rühma ülem Kuusik, kes viis oma rühma esimesena külla - nii mäletasid korporatsioonikaaslased. Kui vaenlase soomusrong külale lähenes ja eskadron oli sunnitud asukohta vahetama, olevat Kuusik kandnud kaaslase surnukeha vaenlase soomusrongi tule all külast välja. Kuusikule anti II liigi III järgu Vabadusrist. 
1920 - 1922 töötas ta Teedeministeeriumi Ehitusvalitsuses juhataja abina. 1920. aastate teisel poolel tegutses E. J. Kuusik eelkõige interjööri- ja mööblikujunduse alal (näiteks Tartu Üliõpilaste Selts, 1925). Historitsistliku tunnetusega teostati ka korp! Vironia hoone mööbel Tartus (1926). Vil! Kuusiku poolt tehtust on ilmselt esimesena silma hakkavaks detailiks maja paraaduks. Kuusiku poolt oli projekteeritud ka majas asuv trepikoda.Teema, mis jätkuvalt läbis Kuusiku loomingut, oli monumendid. Siinkohal on kindlasti äramärkimist vääriv Vabadussõjas langenute mälestusmärk Tallinna Sõjaväekalmistul (1928). 1931. a. Kuusik abiellus. 1934. a. sündis tütar Livia. 1941 - 1944 töötas Kuusik Ehitusvalitsuses arhitektina. 1944. a. kutsuti ta dekaaniks ja ruumikujunduse eriala õppejõuks Tallinna Riiklikusse Tarbekunsti Instituuti. 1946. a. nimetati Kuusik professoriks. Professor Kuusikut tunti kui erudeeritud ja energilist õppejõudu, kes oli hästi kursis kunsti ja arhitektuuri arenguga maailmas ning oskas oma laialdasi teadmisi edasi anda õpilastele, neid tööle ja loomingule innustades. Süüdistatuna kodanlikus natsionalismis vallandati ta 1950. a. septembris dekaani ja kateedrijuhataja kohalt. Tal lubati siiski poole kohaga jätkata tööd arhitektuurikateedris. Enne seda oli Kuusik välja heidetud ka Arhitektide Liidust.
Edgar Johan Kuusik oli silmapaistev arhitekt, mööblikujundaja, arhitektuuriteoreetik ning pedagoog. Pika elu- ja loometee jooksul andis Edgar Kuusik suure panuse Eesti rahvusliku arhitektuuri alusbaasi loomisele ning arendamisele nii organisatsioonilises, teoreetilises kui ka materiaalses plaanis - oma ehitistega. Koos 1920. - 1930. aastatel tegutsenud andekate ja ettevõtlike kolleegidega andis ta põhisuunad Eesti ehituskunsti arenguks.
Vil! Kuusik suri 3. augustil 1974. a. oma 86. eluaastal. Mõni aasta enne surma omistati talle teenelise arhitekti aunimetus. Pika eluteega oli professor E. J. Kuusik sillaks erinevatele ajastutele. Tugeva arhitektina ja erudeeritud inimesena, kes piiritult armastas oma elukutset, oli E. J. Kuusik üliõpilastele maailma-arhitekti võrdkujuks.

Andmed:EBL täiendusköide, Tallinn, 1940; EEESTI ARHITEKTUURI AJALUGU, Tallinn, 1965; http://www.vironia.ee/korp/tegevus/tartu-konvent/kuusik

Loe täiendavalt...