Ferdinand Veike (1924 – 2015) nukuteatri rajaja, lavastaja ja näitleja

Ferdinand Veike (1924 – 2015) nukuteatri rajaja, lavastaja ja näitleja
Sünd. 13.11.1924 Küti v.
Surn. 14.08.2015 Tallinn
Ferdiand Veike  sündis Küti vallas  Viru-Jaagupis Saueaugu külas  talunike  Johannes ja Helene Marie Veike pojana. Pere oli  muusika- ja näitemängulembene. Õpinguid alustas Viru-Jaagpi algkoolis jätkas  Jõhvi keskkoolis, siin tegi ta esimesed sammud teatriteel,  mängides näiteringis peaosi. Õppis Rakvere gümnaasiumis, lõpetas 1946 Tallinna 9. töölisnoorte keskkooli ja DRAAMASTUUDIO eriklassi, õppis 1950-51 Ostrovski-nim. Leningradi Riikliku Teatriinstituudi režiikursustel lavastamist. Olnud 1944- 1948 NOORSOOTEATRI ja 1948-1952 DRAAMATEATRI näitleja ja lavastaja, 1947-50 ühtlasi ESTONIA tantsija. 1948. aastal tantsis ta ESTONIAS  kaasaegsete jaoks unustamatuks teatrimälestuseks saanud eriliselt läbitunnetatud, mehise, jõulise ja veenva Kalevipojana Helmi Tohvelmani lavastatud koreograafilises poeemis KALEVIPOEG. 1952-1980 oli NUKUTEATRI peanäitejuht, olles vaid 27 aastane.  1981-1985 Filharmoonia näitleja, 1985-1987 Variku kultuurimaja direktor ning 1973-1978 ja 1991-1995 TPÜ õppejõud.  Oma esimese  nukulavastuse  tegi ta 1948.a. tuues publiku ette  Helmut Vaag`i  nukunäidendi REINUVADER REBANE. Esinenud a-st 1953/1954 ER-kuuldemängudes Buratinona KULDVÕTMEKESES, hiljem omaloominguliste Buratino-monoloogidega ETV-s, Filharmoonias ja välismaal. Kui Ferdinand Veike 1951. aastal Leningradist naasis, tehti talle Kunstide Valitsuse käskkirjaga ülesandeks moodustada NUKUTEATER. Veikest sai Eesti esimese iseseisva nukuteatri, mis tollal kandis nime EESTI VABARIIKLIK NUKUTEATER, esimene peanäitejuht. NUKUTEATRI kunstilist tegevust juhtis Ferdinand Veike kuni aastani 1980. Erilise tuntuse saavutas Ferdinand Veike omaloominguliste Buratino-kavadega, mis said alguse 1955. aastal Eesti Raadios esitatud kuuldemängudest. Buratinoga olid seotud Ferdinandi kõige meeldivamad mälestused – reisid kaugetesse maadesse ja võõrastesse linnadesse, mis olid neile vahelduseks ja puhkuseks, kõige huvitavamaiks pidas Ferdinand reise Jaapanisse ja Norrasse. Ferdinand Veikes olid koos loomuomane nukunäitleja-anne ja tohutu töökus. Ta oli mitmekülgne looja ja võimekas organisaator. Kuidas muidu suutnuks ta luua üle saja lavastuse, astuda üles lugematutel esinemistel estraadilaval, kohtumistel publikuga, raadios ja televisioonis, joosta teatrijuhina riigiametnike vahet ja tegelda lõputu asjaajamisega, juhtida teatrit ja kollektiivi, teha stuudiotööd ja õpetada õpilasi. Võime vaid ette kujutada, kui palju töökust ja visadust nõudis tol karmil võõrvõimu ajal, kus loometegevusele ja repertuaarile tehti rangeid poliitilisi ettekirjutusi, juhtida teatrit nii, et sellest sai kunstiasutus, mis tõusis peagi tollase suure riigi 200 nukuteatri seas esimeste hulka ja jäi sinna mitmeks aastakümneks. Kogu selle töö ja vaeva tasusid tema jaoks laste särasilmad ning rõõm, mida nemad etendustelt said. Ferdinand uskus ja õpetas, et nukk annab inimesele palju – käivitab fantaasiat, avardab emotsionaalset mõtlemist. Ta oli ka ise avara fantaasiaga lavastaja. Suur romantik, entusiast ja huvitavate ideede genereerija, elav ja emotsionaalne inimesena. Tähtsal kohal Ferdinandi lavastajatöös olid algupärandid ja klassikalised muinasjutud, korduvalt on ta pöördunud folkloori poole. Näitleja ja esinejana pidas ta väga oluliseks õigesti intoneeritud ja puhast eesti keelt. Nõnda töötas ta väsimatult – alati „sinilindu“ ja kunstitõde otsides, nõudlik ja distsiplineeritud, igas olukorras härrasmees. Viisakas ja alati korrektselt  riides. Ja väikeste krutskitega. Ikka need väikesed krutskid… Ja lõpuni soe inimene. Nukuteatri inimeste jaoks oli Ferdinand toetajaks ja nõuandjaks ka kõrges eas. Sagedasti astus ta teatrist läbi ja uuris, mis teoksil ja kuidas läheb. Muretses, andis nõu, soovitas ja soovis. Mis peamine, hoidis. Just selline ta oligi – ikka uudishimulik, heatahtlik, hoidev ja toetav. Lisaks enda armsale NUKUTEATRILE soovis ta olla kursis ja aidata kõiki Eestimaal nukkudega tegelevaid teatritegijaid ning soosida nende arengut. Ferdinand Veike oli ETL-i liige (1952), ta sai ENSV preemia (1949)¸ tnl. Kunstitegelane (1960), ENSV rahvakunstnik (1977), 2001 Valgetähe V kl. Teenetemärk, Tallinna  teenetemärk (2014).
Ferdinand  Veike oli abielus Jõhvi kirikuõpetaja tütre Irenega. Peres kasvas poeg Jaak kes aga 1998.a mõrvati.
Andmed: L.Rass,F.Veike FERDINAND VEIKE.MEES,KES MÄNGIS NUKKUDEGA, Tallinn, 2009; www.nuku.ee › Blogi; www.postimees.ee › Teemad; www.ohtuleht.ee › Melu › Melu | Tvuudised; www.postimees.ee › Eesti uudised;

 loe lisaks.....