Tallinna Metsakalmistu
U, KI2, 41, 1-kohaline urniplats
| Maetu | Sünniaeg | Surmaaeg | Matuseaeg |
|---|---|---|---|
| August Gailit | 09.01.1891 | 05.11.1960 | 09.01.2025 12:00 |
| Elfriede Gailit | 26.08.1898 | 13.06.1981 | 09.01.2025 12:00 |
August Georg Gailit (9. jaanuar 1891 Sangaste lähistel Kuiksilla talu – 5. november 1960 Örebro, Rootsi) oli eesti kirjanik, kes kirjutas fantaasiaküllaseid romaane, novelle ja följetone.
August Gailit elas 1934–1944 Kaupmehe tänava majas number 8 Tallinnas, mis ehitati 1912. aastal
Gailit sündis Valgamaal Sangaste mõisa lähedal Kuiksillal. Ta kasvas üles Laatre mõisas. Alates 1899. aastast õppis ta Valgas läti kihelkonna- ja linnakoolis, aastatel 1905–1907 Tartu linnakoolis.
Aastatel 1911–1914 töötas ta ajakirjanikuna Lätis, 1916. aastast Tallinna Teataja toimetuses, 1917–1918 Postimehe toimetuses. Ta võttis osa Vabadussõjast sõjaväeametnikuna ja sõjakirjasaatjana. Aastatel 1922–1924 elas ta Saksamaal, Prantsusmaal ja Itaalias ning seejärel kutselise kirjanikuna Tartus, hiljem Tallinnas. Aastatel 1932–1934 oli ta Vanemuise direktor. Alates juulist 1943 oli Gailit Tallinna raehärra.
1944. aasta sügisel põgenes Gailit koos perekonnaga Rootsi, kus ta elukohaks sai Örebro lähedal olev Ormesta mõis. Gailit suri 5. novembril 1960 ja tema tuhastatud põrm maeti Örebro põhjakalmistule. Matusetalitus toimus 13. novembril Örebro Olaus Petri kirikus. Hauakivi (kus leegitseva Tallinna silueti alla on kirjutatud "Üks leegitsev süda / üle rahutu vee") kujustas E. Raudsepp.
Gailit kuulus kirjanike rühmitusse Siuru. Ta oli Tallinna Kirjanike Ühingu juhatuse liige. Alates 1945. aastast Välismaise Eesti Kirjanike Liidu liige.
Pärast surma maeti August Gailiti koos abikaasa Elvy Gailitiga Örebro põhjakalmistule. Nende Rootsis elavate lastelaste soovil maeti mõlemate urnid 9. jaanuaril 2025 eesti kirjanike uuele kalmualale Tallinna Metsakalmistul. Sinna viiakse ka mälestuskivi, mille valmistasid kujur Heino Raudsepp ja kunstnik Eduard Ole.
2009. aastal, August Gailiti mälestuse jäädvustamiseks, püstitati Valga linna Säde parki skulptuur "Nipernaadi", mis kehastab üht autori kuulsaimat tegelaskuju. Skulptuuri looja on Jaak Soans.
Andmed: Vikipeedia. Loe veel…