Maetu otsing


 

KINNITATUD

                Rapla Vallavalitsuse

11.augusti 2003. a

                                                                                                    määrusega nr 24 

                      

 RAPLA  KALMISTU KASUTAMISE JA HOOLDAMISE EESKIRI

 

 I Üldeeskiri

 

1. Rapla kalmistu on Rapla valla omandis ja on määratud avalikuks kasutamiseks.

2. Kalmistul viibijad ja kalmistul töid tegevad isikud on kohustatud lähtuma käesolevast eeskirjast.
3. Kalmistu peavärava juurde paigaldab haldaja kalmistu  plaani ja kalmistu kasutamise eeskirja.
4. Kalmistu kohta peab haldaja  järgmist dokumentatsiooni:

4.1. kalmistu plaan, millele on peale kantud ja nummerdatud matmiste kvartalid, read, hauaplatsid ja hauad, hooned ja rajatised;

4.2 hauaregister;

4.3 matmise žurnaal;

4.4 hauaplatside kasutajate kartoteek;

4.5 inventari raamat.

5. Kalmistu kohta peetavat dokumentatsiooni säilitatakse Rapla Vallavalitsuse arhiivis.

6. Kalmistul on :

6.1 kalmude korrastamiseks vajalikud tööriistad;

6.2 kalmistu töötajate tööks ja inventari hoidmiseks vajalikud ruumid;

6.3 infotahvlid teabega teenuste  kohta;

6.4 kalmistu plaanid, kuhu on märgitud hooned ja rajatised, muinsuskaitselised ja kultuuriloolised  objektid, surnuaia eriosade liigenduslikud orientiirid;

6.5 võimalus surnute matuse-eelseks säilitamiseks  külmkambris või kabelis, matmise ettevalmistamiseks ja matusetalituse toimetamiseks vajalikud ruumid;

6.6 matmiseks vajalik inventar (äärelauad, labidad, haudalaskmise lindid);

6.7 veevõtukoht;

6.8 kvartalite ja ridade tähised looduses.

7. Kalmistu korrashoiuga tegeleb kalmistu haldaja, kelle õigused ja kohustused määratakse omanikuga sõlmitud lepingus.                                                              

 

II Hauaplatsi eraldamine, matmine

 

8. Hauaplats eraldatakse surmatunnistuse ettenäitamisel.

9. Haldaja registreerib matmise registris, kuhu märgitakse  surnu ees- ja perekonnanimi, vanus, sünniaeg, viimane elukoht, surmaaeg ning surmatunnistuse number koos tunnistuse väljaandja ja väljaandmiskohaga, matmise aeg ning andmed matuse korraldaja kohta.

10. Haldaja näitab kätte hauaplatsi asukoha ja märgib kohapeal platsi mõõdud. Hauaplatsid eraldatakse üldjuhul krundi suurusega 1,5 x 2,5 m ühe matmispaiga kohta, kahekohalisele 2,5 x 2,5 m jne.

11. Kalmistu haldaja matmisloata on haua kaevamine ja matmine keelatud.

12. Hauaplatsi eraldamisel järgitakse põlist matmistava, mille kohaselt kirst asetatakse hauda ida - lääne suunas (maetava pea läänes) ja hauatähis asub haua peatsis.

13. Matmise aeg kooskõlastatakse haldajaga nii, et matmine ei toimuks mitte varem kui 24 tunni möödumisel surma saabumisest. Üldjuhul peab eelseisvast matmisest olema ette teatatud mitte vähem kui üks ööpäev. Riiklikel pühadel matmisi reeglina ei toimu. Matmine on lubatud ainult valgel ajal.

14. Matta võib kirstuga või tuhastatult urniga. Kirstud on üldjuhul kergesti kõdunevast materjalist, vastasel juhul tehakse märge matmise registrisse. Kirstuga matmisel on haua minimaalne sügavus 1,5 meetrit, urniga matmisel 1,0 meetrit. Kaugus hauaplatsi piirist kirstuga matmisel minimaalselt 0,2 meetrit ja urniga matmisel  0,8 meetrit. Varem kasutamata pinnasesse matmisel on haua sügavus 2,0 meetrit. Pealematmisel jääb varasem matus puutumata. Väljatulnud säilmed maetakse sama haua kaevatud süvendisse, kivid kõrvaldatakse. Tervena säilinud kirst jäetakse puutumata.

15. Matmist takistavate hauakivide ja muude hauarajatiste ajutine kõrvaletõstmine ja taaspaigaldamine toimub matuse korraldaja poolt.

16. Matmise käigus kõrvalolevatele haudadele tekitatud kahjustused kõrvaldab matuse korraldaja või hüvitab kokkuleppel kalmistu haldaja või kahjukannatajaga.

17. Matmiseks laenutatud inventar (äärelauad, labidad, haudalaskmise lindid) tagastatakse pärast matmist laenutajale.

18. Eeskirja punktis 12, 13 ja 14 loetletud nõuetest võib erandkorras haldaja loal kõrvale kalduda järgmistel juhtudel:

18.1 kui kalmistu varasem üldplaneering ei võimalda hauda kaevata õiges suunas või pinnas ei võimalda hauda kaevata vajaliku sügavuseni;

18.2 kui matuse korraldaja soovib kaevata hauda ja matta lahkunut vastavalt oma religioossetele tavadele, mis ei kattu kohalike põliste matmistavadega.

19. Haldajal on õigus keelduda vastava loa andmisest, kui ülaltoodud tegevus on vastuolus keskkonnakaitse nõuetega või kui see häirib kalmistu üldist väljanägemist.


III Hauaplatsi kasutamine ja hooldamine


20. Pealematmine võib toimuda üldjuhul 30 aasta möödumisel.

21. Kalmistu vanadele kvartalitele võib matta järgmistel tingimustel:

21.1 perekonna hauaplatsile kasutaja soovil vanasse hauda, kui eelmisest matmisest on möödunud vähemalt 30 aastat;

21.2 vabanenud ja uuesti välja antud hauaplatsile pärast 30 aasta möödumist viimasest matmisest;

21.3 perekonna hauaplatsile varem kasutamata pinnasesse.

22. Ümbermatmine toimub Rapla Vallavalitsuse kirjalikul loal kooskõlastatult tervise-kaitsetalitusega.
23. Soovitav on tähistada haud risti, plaadi või hauasambaga, millel on surnu ees- ja perekonnanimi ning sünni- ja surmaaeg.

24. Hauatähised on:

24.1 hauarist kõrgusega maapinnast kuni 120 cm;

24.2 hauakivi kõrgusega maapinnast kuni 75 cm;

24.3 hauasammas kõrgusega maapinnast kuni 120 cm.

25. Hauarajatised on:

25.1 hauaplatsi piirdeaed;

25.2 hauaplatsi piirav äärekivi;

25.3 valatud betoonrant (vanas osas);

25.4 hauaplatsile istutatud puud, põõsad ja hekk;

25.5 hauakabelid;

25.6 hauatähised, juhul kui nende mõõtmed ületavad punktis 26 toodud piirsuurusi;

25.7 istepink.

26. Punktides 24 ja 25 loetletud objektide rajamisel lähtutakse arhitektuurse planeeringu nõuetest. Erandite tegemiseks esitatakse rajatise kavand ja vastav taotlus vallavalitsusele. Keelatud on betoonist platsipiirete valamine.

27.Hauaplatsi kasutaja paigaldatud hauatähised ja rajatised on tema omand.

28. Hauaplatsi kasutaja hoiab hauatähised, -rajatised, -platsi ja sellega piirnevad teeosad korrastatuna.

29. Kalmistu haldajal on õigus hauaplatsi kasutusaeg lõpetada juhul, kui see on jäetud hooldamata, s.o rohtunud, risustunud ning hauatähised, pingid ja teised ehitised näitavad ilmseid kõdunemise tundemärke. Selline hauaplats märgitakse meeldetuletuseks hoiatustähisega. Kui järgneva kahe aasta jooksul hauaplatsi ei korrastata, lõpetatakse selle platsi kasutamisõigus. Hauaplatsist loobumisest või loovutamisest teatab kasutaja kirjalikult haldajale. Peale seda hauaplats akteeritakse ja antakse uuele kasutajale.

30. Kalmistu haldaja korraldab hauatähise ja rajatise säilitamist, remonti, lammutamist või üleviimist järgmistel juhtudel:

30.1 kaitsealuste väärtuste korral;

30.2 kui kalmistu osaliselt või täielikult suletakse või likvideeritakse ja hauaplatside kasutajad ei ole seda tähtaegselt teinud;

30.3 vabanenud hauaplatsidel kooskõlastatult hauaplatsi kasutajaga;

30.4 kui hauaplatsile on püstitatud rajatis, mis ei ole kooskõlas käesoleva eeskirjaga või ei sobi kalmistu või kalmistu kvartali üldplaneeringuga ning kasutaja ei ole hauaplatsi tähtaegselt korrastanud. Nimetatud tööd tehakse hauaplatsi kasutaja kulul.

 

IV Kalmistu sisekord

 

31. Kalmistul on keelatud:

31.1 risustada, rikkuda ja rüüstata hauaplatse ning üldkasutatavat territooriumi, tarvitada alkoholi, jalutada koeri ja teisi koduloomi;

31.2 omavoliliste hauarajatiste püstitamine ja ümbertegemine;

31.3 kasutada mootorsõidukit ilma kalmistu haldaja loata;

31.4 laiendada omavoliliselt hauaplatse;

31.5 oma tegevusega rikkuda kalmistu rahu;

31.6 matta loomi;

31.7 prügi mahapanek selleks mitteettenähtud kohtadesse;

31.8 puude, põõsaste, lillede, õite ja okste murdmine, lõikamine, koorimine või muul viisil kahjustamine;

31.9 mätaste lõikamine, liiva ja mulla kalmistult võtmine;

31.10 lõkete tegemine.

32. Käesoleva eeskirja rikkujad kannavad vastutust õigusaktidega ettenähtud korras.