Maetu otsing


Pealeht > Jõgevamaa > Mustvee kalmistud > Avinurme kalmistu >

Kalmistu korraldusest ja korraldajatest

Väike matmisteraamatutel põhinev ülevaade Avinurme kalmistuvahtide järjepidevusest alates 1951.a- 2011.aastani 

 

1950 aasta 1. oktoobril likvideeriti Eestimaal vallad ja uuteks haldusüksusteks said külanõukogud. Valdades kasutusel olnud matuseraamatud (kui üldse olid?), on teadmata.  

1951. aastal kuulus Avinurme kalmistu  Kommunaalministeeriumi Mustvee rajooni TK Kommunaalmajanduse osakonna alla.  

Avinurme kalmistu esimene vallas säilinud matmiste raamat algab sissekandega 13.08.1951, mil maeti Asta Johannese t. Lillemaa. 

Esimese raamatu sissekannete kirjaviisis esineb palju huvitavaid ebatäpsusi. Kasutusel on veel w (v). Nõrgad häälikud segunevad tugevatega, sissekanded on kirjutatud kuulmise või siis kohaliku kõnepruugi järgi.

Seega võib ühte ja sama inimest olla nimetatud kui: JAKUB, JAKUP, JAKOP, JAAKOP, JAAKUP, JAAGUB või näiteks MARTI tütar, MARTTI tütar, aga samas ka MARDI  tütar. Perekonnanimedes esineb samuti erinevaid variante, nagu näiteks Toming, Tooming, Tomming, Tomingas, Tommingas jms. Selliseid nimedemoonutamisi esineb palju ja olgu siinkohal öeldud, et kuna oleme püüdnud ajaloo huvides säilitada algset kirjapilti maetute Haudisse sisestamisel, võib see ka palju segadust tekitada. 

Käesoleva kirjatüki eesmärgiks on tutvustada ja ka meenutada veidi Avinurme surnuaia kabelivahte (või kalmistutöötajaid). Lühidalt on kirjeldatud ka pisut teadaolevaid fakte nendest. 

I Vanade inimeste mälestustes on Avinurme esimeseks kalmistuvahiks LEENA Kaarli t PIHLAK /end Habakuk/ (sünd 1895- surn 13.03.1956, maet 18.03.1956 aadressiga: vana kalmistu II, 35- 41-1 oma isa kõrvale). Matuseraamatule tuginedes on Leena Pihlak teinud oma viimase sissekande 21.02.1956, kuid matust ei ole enam tema korraldanud, sest ta suri lühikese kiire haiguse järel 61 aasta vanuses.

Leena Pihlak elas vana kalmistu kõrval asunud Pihlaka talus. Kahjuks on talu tänaseks lagunenud, kuna omandireformi käigus õigusvastaselt võõrandatud vara pärijatele ei tagastatud ning talu jäi hooldamata. Vaid põlispuud näitavad, et seal on kunagi kaunis talukoht olnud. 

II Leena töö võttis üle tema poja teine abikaasa ALMA- KATARINA Jaani t HABAKUK (sünd 1911- surn 26.06.1957)

Tema töö kabeliaias algas sissekandega 23.02.1956, mil maeti Kata Andrese t Jalak (matus 03.03.1956). Arvatavalt asus Alma- Katarina Habakuk tööle siiski 01.03.1956 ja töötas kalmistul kuni veebruarikuu keskpaigani 1957 aastal. Viimane sissekanne on tema poolt tehtud 12.07.1957 aastal Aleksander Joosepi p Kukke matust korraldades (maetud 17.07.1957). Alma- Katarina Habakuk jäi esialgu töölt kõrvale abikaasaga ehitustööl juhtunud õnnetuse tõttu. Ehitatava hoone sarikad andsid järele ning Jaan sai selgroovigastuse, mille tagajärjel ta 27.03.1957.a suri.

Abikaasa põetamise ajal on teinud matuseraamatusse sissekanded tõenäoliselt valla sekretär (kn sekretär). Alma järgneb abikaasale- kõigest mõned kuud hiljem 26.06.1957 (maetud 28.06.1957), olles surres vaid 46 aastane. Tema viimane puhkepaik asub vanas surnuaias abikaasa kõrval (I- 6-1-1). 

III Uus kalmistuvaht HELMI- ADELE Joosepi t TOOMLA, hilisem PILLESAAR asus tööle märtsi lõpus 1957. aastal, esimene sissekanne temalt ongi Jaan Habakuke kohta, kes maeti 02.04.1957. aastal.

Seega algas mitmekümneaastane tööepohh Helmi Pillesaare elus ja sajad, ehk rohkemgi Avinurme kalmistuga seotud inimesed mäletavad teda tänagi kui tublit, kohusetruud ja ülisõbralikku inimest, kes oskas imetabaseid lugusid vesta ja head nalja visata.

Kuid ma rääkisin järjepidevusest- Helmi oli jällegi Jaan Habakuke esimese, noorena raskesse haigusesse surnud naise Armilda- Katharina vanem õde.

Helmi Pillesaar töötas kalmistul kokku pea 34 aastat, lõpetades ametliku töö seal alles 77.aastaselt, kuid hooldas ja kõpitses kalmistul veel pea 20 aastat hiljemgi. 

IV Helmi andis teatepulga üle oma pojatütrele TIINA Mardi t TUURILE, kes töötas kalmistul alates 01.12.1991.a- 20.04.1998.a. Ja siis veel ka ajutise kohusetäitjana pea 2 aastat, 01.08.2011- 01.06.2013.a, hakates sisestama Eesti kalmistute portaali Haudi Avinurme kalmistu maetuid, tuginedes 90-tel koos Helmi Pillesaarega koostatud kaardimaterjalile ning kalmistu kaardistamise dokumentidele. See on mahukas töö, mis jätkub veel tänagi. 

V VIRVE TUUR alustas tööd 28.04.1998.a noorusliku ja energilise, ehkki  juba vanaduspensionärina ja töötas järgemööda kuni 30.07.2011.a, mil otsustas lõpuks väljateenitud puhkust pidama hakata. Olgu siinkohal järjepidavuse huvides mainitud, et temale andis töökoha üle pojanaine.

Seega- siinkohal lõppes ühe suguvõsa pikaajaline teenistus Avinurme kalmistul, mis oli kestnud arvatavalt 7 või rohkemgi aastakümmet ühtejärge. Täna ei tea seda veel, sest puuduvad andmed, kunas alustas tööd Leena Pihlak. Kõik eelpool nimetatud töölised pidasid seda kohta pikki aastaid, ehkki tegu pole mitte kerge, vaid nii füüsiliselt kui vaimselt raske tööga. Aga sellest tööst kujunes eluviis ja suhtumine ellu- mis peaasi- positiivne suhtumine.   

VI Alates 01.06.2013.a töötab Avinurme kalmistuvahina AGNE MATSO.