Maetu otsing


  Hiiu-Rahu kalmistu

hiiu_02[1]Nõmme alevivolikogu otsusega 1919. aastal asutatud Hiiu-Rahu kalmistu on Tallinna surnuaedadest väikseim, pindala on vaid 2,2 hektarit. Rahu kiriku arhiivis säilinud materjalide järgi võtsid ettevalmistustööd siiski aega ja vastse rahupaiga õnnistamiseni jõuti alles 1923. aasta augustis. Kalmistu plaani valmistas arhitekt K. Burman, kontorihoone sai katuse alla aga linnaarhitekt Fr. Wendachi projekti järgi alles 1934.a.
Ometi on siin nii mõnegi eesti ajaloo prominentse tegelase viimne puhkepaik. Tuntud kultuuriinimesi ja nende kalme on suuremal või vähemal määral austatud läbi aegade. Neid aga, kes võidelnud Eesti iseseisvuse ja vabaduse eest on aastaid maha vaikitud. Alles hiljaaegu sai uue väärika tähise Vabadusssõja-aegse varustusvalitsuse ülema kindralmajor Rudolf Reimanni (1884-1946) kalm. Samas on seni üldse tähiseta teise siia maetud Vabadussõja-tegelase, soomusrongide diviisi liikumisosakonna ülema Julius Trubocki haud, mis loodetavasti saab väärika tähise käesoleval aastal.

Lisaks Reimannile on Hiiule maetud veel üks eesti kindral-hüdrograaf kindralmajor Ernst Blumbach (1863-1929), kes oli tuntumaid meremagnetismispetsialiste terves Balti regioonis.HiiuRahu

Kalmistul on sümboolne haud ühele Eesti iseseisvuse tähtsamale tegelasele. Selleks on riigivanem Juhan Kukk (1885-1945), kes oli Eesti iseseisvusmanifesti teksti autor ning 1918-1919 meie noore riigi rahasüsteemi looja. Hilisematel aastatel lõi Kukk aktiivselt kaasa Nõmme linna seltsielus, olles 1938. aastal muu hulgas siinse Rotary klubi asutaja. Hiiul on mulda sängitatud ka kaks Eesti iseseisvuse eest langenut: õppursõdur Hugo Läänemets langes 3. Soomusrongi võitlejana Stackelni all 5. märtsil 1919 (ümber maetud hiljem); Tallinna-Sadama jaamaülema abi Jaan Laanus hukkus 1. detsembril 1924.a. kommunistide mässu ohvrina.

Nõmme omavalitsuse ja seltskonnategelastest väärivad märkimist esimene valitud linnapea Johannes Lindemann (1874-1941), alevi- ja linnavolikogu pikaaegne juht Jaan Vaga (1877-1960), kirjanik Peeter Grünfeldt (1865-1937), kelle haual on mälestusmärk skulptor R. Haavamäelt.

Hiiu-Rahu kalmistule on maetud Nõmme Rahu kiriku esimene ja kauaaegne õpetaja Anton Eilart (1892-1972), samuti Ingel Pork (1855-1937) - esimene Hiiu elanik, kelle päritolu järgi (Hiiumaa) olla ka Nõmme Hiiu oma nime saanud.