Tutvustus

Metsakalmistu asutati avalikuks linnakalmistuks 1933 aastal Kloostrimetsas, mille pindalaks oli algselt kavandatud 24,2 ha ja mis on käesolevaks ajaks 48,3 ha.

Kalmistu ametlik avamine korraldati 1939 aastal. Metsakalmistu on loodusliku ilmega kalmistu, mille kujundusnõuded tekitasid tol ajal suuri vaidlusi ja etteheiteid. Nimelt keelati ristide, piirdeaedade, rantide paigutamine, maksimaalse kalmukivi mõõduks oli 80x50 cm.

Kalmistul pidi säilima loodusliku metsa mulje, mis kehtib käesoleva ajani. Kujunduses on ka edaspidi välditud monumentaalseid hauasambaid. Tänapäeval on lubatud samba maksimaalne kõrgus 1,5 m, kuid hauaplatside ääristuse osas on nõutud ikkagi looduslähedust - murupiirded, samblavaibaga katmine, lilledega ääristamine jne.

Kabel on ehitatud paekivist 1936.a., arhitektiks H. Johanson. Kabel süüdati vandaalide poolt põlema ja taastati Tallinna Linnavalitsuse abiga 1996.a. Metsakalmistul on reserveeritud maa-alad avalikus elus silmapaistnud isikutele Teatri -, Spordi -, Heliloojate -, Kirjanike -, Kunstnike -, Ajakirjanike -, Arstide -, Arhitektide Liidule, Mementole, Soomepoistele, Eesti Vabadusvõitlejate Tallinna Ühendusele ja teadlastele jne.

Esimesena maeti Metsakalmistule E.Vilde 1933.a. Metsakalmistul asub ka Eesti Vabariigi esimese presidendi Konstantin Pätsu perekonna matmispaik. Tuntud tegelastest on veel maetud Lydia Koidula, A.H. Tammsaare, Johannes Kotkas, Paul Keres, Raimond Valgre, Georg Ots jne.