väike tekst Keskmine Tekst SUUR TEKST
Eduard Kurnim (1883-1933) näitleja
Kultuurilooline haud   (Teatritegelane)

 

Eduard Kurnim (1883-1933) näitleja

Sünd.31.12.1883 Tallinn

Surn.02.12.1933 Tallinn

E K sündis väikekaupmehe peres. Õppima pandi poiss vene algkooli , kus EK rääkis  tihti eesti keelt mis oli lubamatu ja karm  karistus selle eest võttis temal ära õppimistahte. Peale algkooli lõpetamist läks ta  saksa meistri juurde lukussepa- ja rauatreiali kunsti õppima. Sai ametioskuse paberid, aga üldharidus jäi nõrgaks. Kurnimi tehnilistest oskustest oli aga teatri algaegadel, kui mängiti tavel külma pärast palitus ja lavatöö tuli enestel ära teha,  lausa uskumatult palju abi. EK mängis oma esimesed osad koos vennaga koduaias. Saabuva saj. algul  lööb ta kaasa karskusseltsi VALVAJA näiteringis. 1905.a. asub tööle DVIGATELI ja siis ta mängis juba  Trilljärve juhitud LOOTUSE  seltsis. See oli juba kõrgem tase. Peagi kutsuti E K ESTONIASSE. Enne seda püüdis ta end mitmeti täiendada O.Peterseni juures kõne-ja deklamatsioonitunde võttes ja Veski juures eesti keelt õppides. Vanas ESTONIAS rakendati EK-d nii muusika-kui sõnalavastustes.   Tema debüüt oli Regendank O.Ernsti  naljamängus KASVATAJA FLACHSMANN 1906.a. Edu tõi talle  aga  Grumowi osa Falli LÕBUSAS  TALUPOJAS. Mängis ikka nii muusika -kui sõnalavastustes: Menelaos ILUSAS HELENAS ja Vestman PISUHÄNNAS. 1913.a. meenutatakse E K-d veidi uhkena ja iseteadvana, aga sugugi mitte kõrgina. Tähelepanelik, seltskondlik ja kombekas, aga mitte peenutseja, igas suhtes täpne ja korralik, eriti riietuses. Kurnim, koomik elus ja laval, mängis rahvatüüpe aga ka peeni härrasmehi. Siiski olid rahvatüübid ja  operetikujud talle omasemad. Ületamatu oli tema  Viraku Märt Kitzbergi PÜVE TALUS, see oli nii viimistletud, harmooniline ja erakordselt tõepärane, sügavalt avatud kuju. A.Üksip võrdleb teda  kuulsa vene karakterkoomiku Varlamoviga: seesama isiklik sarm, võime imeda ja  talletada endasse muljeid ja kujusid ja siis sealt vajadusel neid kergelt võtta. Kurnim oli koomik ka elus, heasüdamlik ja lihtne, mõnus seltsiline.  Suuremas seltskonnas muutus ta aga artistiks. 1925.a.lavastas A.Lauter Barrie komöödia IMETLUSVÄÄRNE CRICHTON. Siin sai Kurnim olulise lord Loami osa. Kurnim oli boheemlane, ta jõi.  Sellepärast võeti talt osa ja anti Üksipile. Kurnimil  hakkas kuidagi kõik tasapisi allamäge minema. Tema osaks jäi nüüd vaid  operett. EK oli teatud publiku hulgas erakordselt populaarne. Ta kuulus näitlejana vana ampluaakoolkonna hulka, ta oli koomik-bufo kes nalja pärast nalja tegi. Tema isikliku sarmi pärast andestati talle süvenematus. Ta mängis kergeid ja pealiskaudseid  operetikangelasi millised osad ei nõudnud rilist pingutust. Eeda Kurniim - nii teda hüüti. EK mõistis oma terava vaimuga väga hästi seda pealesurutud kojanarri osa mida ta etendas, aga ta ei suutnud selle vastu võidelda. E K tähtpäevadel kirjutati temast, tituleeriti teeneliseks näitlejaks. Nimetab  ju ka J.Kärner et ESTONIA on alguses silmapaistvate üksikute näitlejate teater ja viie silmapaistva seas mainib ta  ka E.Kurnimit . E.K tervis 20.a lõpul halveneb. Ta püüab otsida abi abielust. Paraku satub ta üha enam Bakchose võimuvalda. 1933 a veidi aega enne oma 50 sünnipäeva  sureb EK kopsupõletiku tagajärjel. Ta maetakse  Kalamaja kalmistule,  1951 a sängitati ta põrm Metsakalmistule. Omaaegne tuntud teatrikriitik R.Kangro-Pool kirjutab 1933.a.  PÄEVALEHES et ESTONIA trupis oli suuri andeid, kes  seni on tükati jäänud ületamatuks ilma kelleta  pole ettekujtatav meie teatrielu  nooruspäevade ilu ja hoog. Nende hulka kuulus ka E.Kurnim.

Andmed: ESTONIA LAULUTEATRI RAJAJAID, Tallinn, 1981, A.Üksip MÄLESTUSED, Tallinn, 19755; M.Möldre EESRIIE AVANEB, Tallinn, 2010;

http://www2.kirmus.ee/biblioserver/i

 

Metsakalmistu, vana osa, kv2, 1104A, kirstuplats
Maetud
Eesnimi Perenimi Sünniaeg Surmaaeg Matuseaeg
Rosalie Kurmin 12.04.1950
Eduard Kurnim 31.12.1883 02.12.1933 24.04.1951
Marie-Margarete Laandre 03.08.1893 02.01.1985 06.01.1985
Jüri Roosaar 02.02.1953