Otsi maetut:

Eno Raud (1928 – 1996) lastekirjanik.
Kultuurilooline haud
Metsakalmistu, uus osa, 2, 26, kirstuplats
Laadimine
Maetud
Eesnimi Perenimi Sünniaeg Surmaaeg Matuseaeg
Eno Raud 15.02.1928 09.07.1996 12.07.1996

Eno Raud (1928 – 1996) lastekirjanik.
Sünd. 15.02.1928 Tartu
Surn. 09.07.1996 Haapsalu
Lastekirjanik Eno Raud sündis Tartus kirjanik Mart Raua ja lasteaedniku (hiljem ka lasteluuletaja) Lea Nurkse pojana. Õppis mitmes Tallinna ja Tartu koolis ning Tallinna Õpetajate Seminaris, 1952 lõpetas Tartu Ülikooli eesti filoloogina. Töötas 1952–1956 Fr. R. Kreutzwaldi nim. raamatukogus ning 1956-1965 ERK-s lastekirjanduse toimetajana, hiljem oli vabakutseline kirjanik. Eno Raud on eesti lastekirjanduse viljakamaid, tunnustatumaid ja tõlgitumaid autoreid. Temalt on ilmunud üle 50 lasteraamatu. Rein Raua kirjanduslik andekus  avaldus juba lapsepõlves. Lastele kirjutamist alustas realistlike lapsepõlvelugudega, esimene lasteraamat  NII JA NAA ilmus vene keelde tõlgituna Moskvas (1957).  Järgnesid  poisteraamatud  ROOSTEVABA MÕÕK (1957), SÕJAKIRVES ON VÄLJA KAEVATUD (1959) ja väikelastele mõeldud lühipalad  IMEPÄRANE KIIKHOBU, MÕRU KOOK jt. (mõlemad 1959). Loomingu tippteosteks kujunesid muinasjutuliste elementidega Sipsiku lood  SIPSIK(1962) , ANU JA SIPIK (1970) ning Naksitrallide sari, mis pajatab inimlike omadustega fantaasiamehikestest Muhvist, Kingpoolest ja Sammalhabemest NAKSITRALLID I-II (1972–1975), JÄLLE NEED NAKSITRALLID I-II (1979-1982). Nende olendite seikluste kaudu kõneleb kirjanik lastele inimühiskonna olulistest probleemidest. NAKSITRALLIDE, aga ka teiste lastejuttude,  tuntus ulatub kaugelt üle eesti keele piiride; tõlgitud saksa, vene, läti, leedu, ukraina, tšehhi, slovaki, ungari, moldova, bulgaaria, gruusia, mari jpt –ca 30 eri keelde. Eno Raua loomingut iseloomustab mitmekihiline ainekäsitlus, rikas fantaasia, vahe huumor ning ühiskonnaprobleemide ja argielu originaalne lahtimõtestamine. Keskmisele koolieale mõeldud lugudes on autor õnnestunult tabanud eakohase romantika ja/või seikluslikkuse õhkkonda TULI PIMENDATUD LINNAS (1967), LUGU LENDAVATE TALDRIKUTEGA  (1969) jt. Muinasjutud, lühipalad ja luuletused paistavad silma vaimukuse, kujundileidlikkuse ja sõnaosavusega PEEP JA SÕNAD (1967), KARU MAJA (1972) KALAKARI SALAKARIL (1974), NINATARK MUNA jt (1980), väikelastelood seevastu südamliku lihtsusega nagu SIPSIK , TRIIN JA PÄIKE (1971) jt.
Eno Raud on teinud ka rahvaluuletöötlusi lastele  KALEVIPOEG (1961) KILPLASED (1962) jt. Ta on  kirjutanud reisilugusid REIN KARURADADEL (1962), PÕDRASÕIT ( 1965), lastenäidendeid, filmistsenaariume TULI ÖÖS, NAKSITRALLID jt.  Eno  Raud on  koostanud ülipopulaarsed lastekirjanduse kogumikud KIRJU- MIRJU I-II (1969-1974) ja muinasjutukogu TARK MEES TASKUS (1961). Täiskasvanutele on ta kirjutanud nõuk. okupatsiooni ajal romaani ETTURID (1968)  metsavendadest ja jutustuse PUUJUMAL (1971) kus on juttu hääbuva väikerahva probleemidest NSVL-s.  Eno Raua lasteraamatuid on kahel korral auhinnatud lastekirjanduse aastapreemiaga. 1980.a. pälvis ta looming J.Smuuli  nim. preemia.  JÄLLE NEED NAKSITRALLID I-II  sai 1987. aastal Nõukogude Eesti preemia. 1974.a.-l kanti Eno Raua nimi IBBY aunimekirja, NAKSITRALLID I oli peapõhjus.  Eno Raua lasteraamatutest on tehtud mitmeid kordustrükke.
 Eno Raud oli Kirjanike Liidu liige a-st 1963. ENSV teeneline kirjanik 1978.a-st, a-il 1968-1980 oli NSVL KL laste ja noorsookirj.nõuk. liige.
 Eno Raua abikaasa oli lastekirjanik Aino Pervik, nende lapsed on  Rein, Mihkel ja Piret Raud. Tekstiilikunstnik Anu Raud on Eno poolõde.
Andmed: EKL, Tallinn, 2000; EE 14 kd, Tallinn, 2000;

Loe lisaks...